Mine sisu juurde

Tilk

Allikas: Vikitsitaadid
Judith Leyster, "Viimane tilk" (u 1639)
Andrea Tavernier, "Viimased piisad" (1898)

Tilk on minimaalne veekogu, mis võib olla ka lendav, kukkuv või voolav.


Proosa

[muuda]
  • Katuseräästas rippus pikk jääpurikas, millega päikesepaiste hirmuäratavat vaeva nägi. Ta alustas ülalt, sulatas lahti ühe piisa ja tahtis siis, et see veereks mööda purikat maha. Aga enne kui piisk jõudis poolele teele, oli ta uuesti hangunud. Ning päikesepaiste tegi ikka jälle uusi katseid ja ikka jälle läks tal nurja. Viimaks tuli üks väike võllaroast kiir, mis säras ja helkis innust, riputas end jääpurika tippu, ja veel enne kui keegi seda märkas, oli ta saavutanud sihi - piisk kukkus kõlinal maha.
Mõisaomanik vaatas pealt ja naeris.
"Sa ei olnudki nii rumal," ütles ta päikesekiirele.
  • Selma Lagerlöf, "Gösta Berlingi saaga", tlk Marje Pedajas, 2006, lk 105-106


  • Vannitoas tilkuva vee öine tragöödia rõhub nagu ei miski muu inimese südant. (lk 35)
  • See tilk, mis öösel kukub, seob vee ja vaikuse naba. (lk 51)


  • Väljas sadas. Vihm langes peente piiskadena kõigi katuste peale, kõigi tänavate peale, kõigi aedade peale, mere peale, just nagu poleks seal veel küllalt vett, ja mägede peale võib-olla ka. Me peaaegu ei näinudki vihma, ja õhtu hakkas kätte jõudma. Pesunööride küljes rippusid tilgad ja mängisid tagaajamismängu, ning aeg-ajalt kukkus mõni alla ja venis enne langemist pikaks-pikaks, sest näha oli, et kukkuda polnudki nii lihtne. Sadas juba kaheksandat päeva, sadas peent vihma, mis polnud ei tugev ega nõrk, ja pilved olid pungil täis, nii täis, et riivasid kõhuga katuseid. Vaatasime vihma.




Luule

[muuda]

Üks katusetõrvaja Tõrvas
baaridaamide kübaraid tõrvas;
kui viimaks piisk tõrva
läks ühele kõrva,
baariletiga see tema mõrvas.