Leht

Sarah Jane Prentiss (1823-1877), "Sügislehed", s.d.

Ilja Ostrouhhov, "Kuldne sügis" (1886)

Emma Thomsen (1810-1897), "Pöögilehed", s.d.

Johann Wilhelm Preyer (1803-1889), "Viinapuuleht.Etüüd", s.d.

Evelyn de Morgan, "Boreas ja langevad lehed" (1910-1914)

See artikkel räägib taimeosast; ajalehe kohta loe artiklist Ajaleht.

Proosa

• Lehtede langemine on inimeste elu sümbol. Varem või hiljem, pärast üürikest keerlemist meie mõtete, unistuste, sisekaemuste õhus, pöördume kõik tagasi maasse.
  • Marina Tsvetajeva, Kiri Pjotr Jurkevitšile 1908 sügisel, rmt: "Elu tules. Pihtimused". Koostanud Tzvetan Todorov. Tõlkinud Mirjam Lepikult. Sinisukk 2007, lk 71

• Harkivi kontekstis võib lisaks välja tuua selle aspekti, mis oli mitmete ekspertide arvates Venemaa armee Kiievi suunalt taandumise peamiseks põhjuseks - käes on nn zeljonka ehk siis puud on lehtedes ning riigi põhjaosa metsastes piirkondades on see ukrainlaste jaoks suureks eeliseks, sest väekontingendi väiksuse tõttu ei suuda Venemaa armee kõiki okupeeritud territooriume kontrollida.
  • Teet Kalmus, "Ussisaar - see jalgpalliväljaku suurune kivine saareke omab tohutut tähtsust mõlema poole jaoks", EPL, 09.05.2022

Luule

Sai siis sinna lemme lehti, lemme lehti, tamme tõhva,
sellest kasvas kaunis taimi, võrsus haljendav võsuke:
tõusis maast kui maasikake, kerkis jo kaheharune.
Oksi laiali ajasi, lehti ilmaje laotas.

• Kalevala, teine runo, "Suur tamm". Tõlkinud August Annist. (1985), lk 14

/---/
Kuldkollane on park, kuldkoldseid puistab lehti
tuul, kuldseid liblikaid me pääle.
Kuldkollane on tee, koldkuldseid puistab lehti
tuul teele. Kas nüüd kurale, või hääle?

• Henrik Visnapuu, "Kuues kiri Ingile. Kuldkollane laul", 1919

Oh, Tallinna Kunstiinstituut,
sina kõikide vooruste ehe!
Sult sajand hiljem kõik Veenused said
kipsist varjavad viigilehed.
   On karm professor Lehe riik.
   Ja siin see häbitu antiik
      sai väiksed korrektuurid.

• Juhan Smuul, "Mere ja taeva vahel" (1957), trükis 1959

Puud lähevad varsti lehte.
Aga millal nad pole läinud?
Sa lugesid õhtulehte,
lehteminekut sa ei näinud.

Sa otsid mind hommikuni,
silmi pilguks kinni ei lase.
Ja kurb on ka hommik, kuni
leiad sängist lehtinud kase.

• Viivi Luik, "Leid". Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 339

Meie eitus, meie jaatus
liugleb tuules nagu leht.
See, mis saadab, ongi saatus
ikka õiglane ja eht.

• Juhan Viiding, "Vana mehe laul". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 501. Tuntud ka lauluna Olav Ehala viisil.

Miks nad lehti puu külge tagasi
ei visanud? Nad oleks ju võinud,
aga ei, lehed topiti hoopis plastik-
kottidesse ja jäeti mäeveerele vedelema.
Kellelegi ei meeldi kõdu: kui lumi sulab,
olgu kohe rohi ja lillepidu.

• Carolina Pihelgas, "*** Miks nad lehti puu külge tagasi" kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020", lk 106