Luud

John Riley. Bridget Holmesi portree (1686)

See artikkel räägib koristus- ja transpordivahendist; kontide kohta loe artiklit Luu.

Luud on traditsiooniline koristus- ja transpordivahend, mis koosneb varrest ja otseselt pühkimiseks kasutatavast kimbust okstest, kõrtest vms.

Läksin metsast luuda tooma,
tinaluuda teerajalta,
vaskiluuda vainu'ulta,
õbeluuda õue alta,
kuldaluuda koppelista,
al'last luuda einamaalta.

• "Suisa suud", rahvalaul

• [Egon:] "Eelmisel aastal jõi Sepa Volle terve pudeli viina ära. Ta kukkus, pea ees, parditiiki, ja kui ta välja sai, klobis naine teda luuaga. Aga minu ema lööb kõvemini kui Sepa Volle naine."
  • Ole Lund Kirkegaard, "Albert", tlk Lia Eller, 1998, lk 34

Näolt enneaegse vanaduse kortse
kui pühiks muinasjutu imeluud;
jõud äkki muutunud on mitmekordseks.
Ja jälle paugutasid kangaspuud,
tuul olviaugus mardusena huikas...
Noor Kreutzwald mõistab, nägu selginud,
mis vara vaikselt tema põues tuikas.

• Paul Rummo, "Ohulepa", kogus "Veerev kivi", 1955

Oo, haletsemisväärsed
    puud,
kõik äbarikud olete, ei
    muud,
kuid imetlege, nii et lahti
    suud:
siin seisan mina - vana
    luud!

• Kalju Kangur, "Apoloogia" kogus "Vale mees vaadis". Tallinn: Eesti Raamat 1973, lk 42

Vanasõnad

• Loodetuul on taeva luud.
• Uued luuad pühivad hästi.
• Uus luud pühib (hästi) puhta toa.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Vaata ka

• Multifilm "Eesel, heeringas ja nõialuud"