Kirjastaja

Giulio Einaudi, kes 1933. aastal rajas Itaalias Einaudi kirjastuse, oli 20. sajandi Euroopa üks silmapaistvamaid kirjastajaid.

Kirjastaja on isik, ettevõte või asutus, kes tegeleb kirjastamisega, st annab välja trükiseid (raamatuid, ajalehti, ajakirju vms). Kirjastamisega tegelevaid ettevõtteid nimetatakse kirjastusteks.

Proosa

• Kui ma sinu luuletuse kirjastama peaksin, siis ärimehena kannaksin ma märgatavaid kahjusid. Kui ma kirjastaksin kõik, mida imetlen, sümpaatiast kirjaniku vastu, oleksin laostunud.
  • Edward Bulwer-Lytton, "Minu romaan", VI rmt, XIV ptk

• Hea kirjastus on selline, mis niivõrd, kui see on võimalik, annab välja ainult häid raamatuid. Head raamatud on need, mille üle kirjastaja on uhke ja mida ta ei häbene. Heade raamatute kirjastamisega ei ole kohutavat varandust kokku ajanud mitte keegi.
• Eesmärk kirjastada häid raamatuid ei ole nurjumisele määratud – seda eesmärki on lihtsalt väga raske saavutada.
  • Roberto Calasso, "Kirjastaja jälg" (eesti keelde tõlkinud Heli Saar, Komapäev, 2019)

• Kirjastaja kuvand on enamasti natuke küsitav ja halvemal juhul on ta loll vereimeja, ühesõnaga, umbes nagu produtsent muusikas.
• Calasso kirjelduse järgi on enamik kirjastajaid loomult suured donjuanid, kuid see tundub võrdlemisi kahtlane väide – messidel kubiseb kirjastajate seltskond peamiselt naistest ja geidest.
  • Tauno Vahter, "Arvustus: Heade kavatsustega kirjastaja testament" Müürileht, 28. jaanuar 2020

• Diskreetselt edastatud kuninglik soov oli tegelikult käsuks ja Austen komponeeriski lakoonilise tiitellehe: "Emma, pühendatud Tema loaga Tema Kuninglikule Kõrgusele Printsregendile". Kirjastaja John Murray arvates oli seda liiga vähe ja praegune pühendus ongi tema looming. Printsregent ise ei andnud mingil viisil märku, et ta pühendust oleks märganud, aga kolm kuud hiljem saabus kuninglikult raamatukoguhoidjalt tänukiri pühendusega koopia eest. (lk 544)
  • Pilvi Rajamäe, "Järelsõna", rmt: Jane Austen, "Emma", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548

• Plankude taga olid mõned korralikult virna laotud kotid. Nanny andis ühele neist jalaga ja see rebenes. Hubiseva küünlaleegi valgel ei näinud ta õieti muud kui valgusevälgatusi, kui koti sisu välja tulvas, aga niisugust tasast metallikõlinat sai ilmeksimatult tekitada ainult suur hulk raha. Väga ülisuur hulk raha. Nii palju raha, et see võis päris selgesti kuuluda ainult mõnele vargale või kirjastajale, ja raamatuid ei paistnud läheduses olevat. (lk 241)
  • Terry Pratchett, "Maskeraad", tlk Triinu Pakk-Allmann, 2005