Leping

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Piibel[muuda]

Ja Jumal ütles:
"Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie
ja iga teie juures oleva elava hinge vahel
igavesteks põlvedeks, on see:
13 ma panen pilvedesse oma vikerkaare
ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel.
14 Kui ma kogun maa kohale pilvi
ja pilvedes nähakse vikerkaart,
15 siis ma mõtlen oma lepingule,
mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel
kõiges lihas, ja vesi ei saa enam
kõike liha hävitavaks uputuseks.
16 Kui pilvedes on vikerkaar,
siis ma vaatan seda
ja mõtlen igavesele lepingule
Jumala ja iga elava hinge vahel
maa peal olevas kõiges lihas."

Proosa[muuda]

  • XXXIII. Õiglus ei ole miski iseeneses, vaid vastastikuse läbikäimise puhul mistahes paigas alatiseks sõlmitud leping üksteist mitte kahjustada ja ise mitte kahju kannatada.
    • Epikuros, "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)


  • "Tühja ka!" sõnas d'Artagnan hooletult, "küllap ma juba korraldan kõik nii, et mind kahel käel vastu võetakse. Mul on üks hea vahend."
"Milline?"
"Viin Tema Majesteedile kirja, milles monsenjöör talle teatab, et riigikassa on tühi."
"Ja edasi?" küsis Mazarin kahvatades.
"Edasi? Kui ma näen, et Tema Majesteet on suurimas kitsikuses, juhatan ta kasvuhoonesse ja näitan talle teatud vedru, mis paneb ühe kasti liikuma." ׳
"Küllalt, härra," sosistas kardinal, "küllalt! Kus on leping?"
"Siin," vastas Aramis.
"Te näete, et oleme suuremeelsed," sõnas d’Artagnan, "sest selle saladusega võiksime palju korda saata."
"Kirjutage parem alla," ütles Aramis, ulatades kardinalile sule.
Mazarin tõusis, jalutas mõni hetk edasi-tagasi, olles pigem rabatud kui masendatud.
Siis peatus ta äkki.
"Ja kui ma kirjutan alla, härrad, milline on teie tagatis minule?"
"Minu ausõna, härra," vastas Athos.
  • [Mazarin ja Louis XIV] "Sire, te ju sõlmisite härra Cromwelliga lepingu."
"Jah, ja sellel lepingul seisab härra Cromwelli allkiri minu omast kõrgemal."
"Miks te siis kirjutasite nii madalale, sire? Härra Cromwell leidis sobiva koha ja võttis selle. See on just tema moodi. Niisiis, ma tulen tagasi härra Cromwelli juurde. Teil on temaga leping, see tähendab, teil on leping Inglismaaga, sest allakirjutamise ajal kehastas Inglismaad härra Cromwell."
  • Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem", I osa, tlk Henno Rajandi, 1959, lk 82


  • Ükski välismaalane ei saa minna Jaapanisse ja mingit ametit monopoliseerida. On tõsi, et veidi aega tagasi olid nad tänapäeva mugavuste alal täielikud võhikud. Nad ei teadnud midagi raudteest ega trammidest, mootoritest ega elektrivalgusest. Nad olid siiski nii targad, et mitte oma mõistust üle pingutada ja avastada uuesti teistele rahvastele tuntud leiutisi, aga neil pidid need olema. Otsemaid saatsid nad teistesse maadesse selliste meeste järele, kes sääraste asjade saladust tundsid, ning tõid nad oma maale muinasjutuliste tasude eest ja kolme-, viie- ning mõnikord kümneaastaste lepingute alusel. Mehed pandi tööle, tööle, mille tegemiseks nad olid palgatud, ja koos nendega rühmasid visalt ja ärksalt kõige nutikamad jaapanlased. Kui leping lõppes, polnud enam vaja välismaalaste rahalaekaid täita. Palgaline lasti lahti ja tema asemele astus nende enda, tööks täielikult ette valmistatud mees. Ja niimoodi käsutavad nad kõiki oma maa ameteid.
    • Nellie Bly, "Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma". Tõlkinud Riina Jesmin. LR 23–25/2021, lk 134


  • Käesurumine ja käepigistus on läbi ajaloo andnud tunnistust relva puudumisest ja kinnitanud häid kavatsusi, olgugi et käepigistus kui levinud tervitus võeti tegelikult kasutusele alles Inglise tööstusrevolutsiooni ajal, kui ärimeestel tuli nii palju tehinguid sõlmida ja nende peale kätt lüüa, et see liigutus kaotas oma erilise tähenduse ja muutus tavalise ühiskonnaelu osaks. Käepigistus tähendab ikka veel lahjavõitu kokkulepet, millega öeldakse: teeselgem vähemalt, et me ajame asju ausalt.


  • 1996. aasta mais said Wisconsini ülikooli tudengid ja teaduskonnad teada, mis seisab nende ülikooli ja Reeboki vahel sõlmitud sponsorilepingus – ja see ei meeldinud neile sugugi. Leping sisaldas "mittehalvustamise" sätet, mis keelas ülikooli töötajatel kritiseerida spordivarustust tootvat firmat. Ehk täpsemalt: "Lepingu kestvuse ajal ja mõistliku aja vältel pärast selle lõppemist ei tee Ülikool ühtegi ametlikku avaldust, mis halvustaks Reebokit. Lisaks kohustub Ülikool võtma kõik vajalikud meetmed iga Ülikooli töötaja või esindaja, sealhulgas Treeneri suhtes, kes halvustab Reebokit, Reeboki tooteid või Reebokiga seotud reklaamiagentuuri või muid firmasid". Reebok soostus klausli tühistamisega pärast seda, kui tudengid ja teaduskondade esindajad olid algatanud kampaania, mille käigus toodi esile tööliste õiguste rikkumised firma Kagu-Aasia tehastes. Wisconsini lepingu muudab eriliseks asjaolu, et ülikooli töötajad said selle sisust teada enne lepingu sõlmimist.
    • Naomi Klein, "No logo: sihikule on võetud brändihiiglased", tlk Marek Laane, 2003, lk 101



  • President Janukovõtš lendas Vilniusesse, aga miks ta ülepea Euroopa Liidu tippkohtumisele läheb, jääb esialgu ebaselgeks. Seda enam, et tema toetajad kandsid juba läbi Kiievi tänavate eurointegratsiooni kirstu, mis oli mässitud homoseksuaalide lipu sisse. Sellest Euroopa-vastasest kampaaniast, mille on organiseerinud müütiline – või õigemini virtuaalne – ühiskondlik liikumine Ukraina Valik, on mul põhjalikult kõrini. Kogu riigis on üles pandud plakatid ja reklaamtahvlid piltidega, mis vahendavad sõnumit, et pärast assotsieerumislepingu allkirjastamist Euroopa Liiduga peavad kõik ukrainlased geideks või lesbideks hakkama. Isegi metroos eskalaatoriga sõites ei pääse kümneid sellesisulisi plakateid nägemata. Kiievis naerdakse selle kampaania üle, aga ma pelgan, et Ida-Ukrainas ja maakolgastes võivadki inimesed oma lihtsameelsuses uskuma jääda, et üks Euroopa nõudmistest Ukrainale on kõigi kodanike homoseksuaaliks hakkamine, ja kui seda tingimust ei täideta, jääb leping allkirjastamata.
    • Andrei Kurkov, "Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest", tlk Anu Wintschalek, 2014, 28. november 2013, lk 20–21


  • Kuna nad olid sündinud ja kasvanud mere ääres, siis olid nad lootnud, et nende ja mere vahel valitseb usalduslik suhe. Nad lootsid seda väites, kinnitades, et nad on mereäärne tõug. Nad olid piiri-inimesed, pärit maa serva pealt. Isegi kui saatust ei mainitud, siis selle peale igatahes mõeldi. Sisemaa rahvas ei pidanudki sellest vahest aru saama, piisas, kui nad sellesse lugupidavalt suhtusid. Polnud tähtis, milline see veekogu oli - terve maailma rannarahvad tunnevad ära, kui nad endasuguste seas viibivad. Nad kauplesid aksioomides. Ookeani võimu ei seatud kahtluse alla. Vee mõistatuslikkus oli vara, sellesse oli turvaline investeerida. Ookeani ääres elamine oli, nagu oleksid sa käinud kolmandas klassis koos kellegagi, kes hiljem maailmakuulsaks sai. See seos muutub sinu identiteedi lahutamatuks koostisosaks. See, et ookean polnud nendega kunagi sellist lepingut sõlminud, unustati niikauaks ära, kuni selle kohta meeldetuletus välja saadeti.


  • On keeruline väita, et naine oleks selles süüdi, et ta küsib vähem palka. Inimesed on ikkagi ratsionaalsed, eriti palgaläbirääkimistel ja naistel on järelikult mingi põhjus, miks nad seda palka vähem küsivad. See põhjus on kultuuris. Ja see põhjus on selline, mida palgaläbirääkimistel kusagil kirja ei panda – ma tunnetan, et üldiselt tööturul see erinevus on. Näiteks mul on kaks last, mul on kontserdid lasteaias ja arenguvestlused koolis või lasteaias ja need on kõik keset tööpäeva ja ma pean selle tööandjaga kuidagi jõudma kokkuleppeni. Ma pean küsima tema käest, et mul on vaja neid aegu vabaks saada. Kui ma küsin vähem palka, siis tööandja on kuidagi nõus, et ma täidan neid vältimatuid perekondlikke kohustusi ja ühitan tööd ja pereelu. Nii me jõuame kokkuleppeni ja uuringud näitavad, et üldiselt ollakse ka rahul sellega, et jõutakse sellise kokkuleppeni.



  • Keskkonnakriise ei huvita see, milliseid ilusaid lepinguid inimesed sõlmivad, kuigi need võivad viia meid vajalikele tegudele lähemale. Loeb see, kuidas me elame sel, järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Me peame praegu end tõmbama koomale. Siis meil on, mida kümne ja kahekümne aasta pärast alles hoida.

Luule[muuda]

Faust:
Aus, ustav hing ei karda ohvreid eal
ja teda mingid raskused ei sega.
Kuid pärgament, mil pitser peal,
on koll, mis kõiki täidab õudusega.
Seal sõna sureb sule all,
jääb valitsema nahk ja vaha.
Kas piisab paberist, kas sa ei taha,
et oleks marmor, pärgament, metall?
Võib-olla sa ei soovi sulge,
vaid hoopis peitlit? Valik on sul prii.
Mefistofeles:
Oh ärge sõnadega nii
mind surnuks rääkima siis tulge!
Küll paisus jutt kui meretõus!
Tilk verd ja puhas leht — siis on me leping jõus.


  Mu taldadel on leping
iga teega,
mis pole tulba ümber
tammumine tuim.
  Mu varbad vallatavad rõõmsalt
iga veega.
Ma sukeldun,
et iga sõrm on uim.

  • Muia Veetamm, "*Ma olen noor", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 5)


Kuidas on, kas on happeline?
Nii palju elu on igal pool,
sellist väikest, mis teeb härdaks
ka demokraatlike režiimide
kabinetitöötajaid,
diktaatoritest rääkimata.
Nii kahju, et see tihane
enam tagasi ei tulnud.
Ülejäänud asjades
käivad kokkulepped
juba teistmoodi.

  • Maarja Kangro, "Liigutav väike", rmt: "Heureka", Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 52
Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel