Piir

Allikas: Vikitsitaadid
Paul Klee, "Mõistmise piirid" (1927)
Katrin Alvarez, "Borderline" (2002)

Piibel[muuda]

Tõesti, hõbedal on leiukoht
ja kullal pesemispaik,
2 raud võetakse mullast
ja kivist valatakse vask.
3 Piir pannakse pimedusele
ning viimseni otsitakse üles
pimeduse ja sünguse kivi.


Luule[muuda]

Kui Viljandil vaenlane valvas ees,
Ju lootuse lõpetas igamees.
"Oh Lembitu, Lehola vanem, sa
Ju rutta, meid rüütlitest lunasta!"
Küll Valdeku vahtis, küll ootas ta,
Ei ilmunud isake aitama;
Ning rüütlite rõngas ja Läti piir
Ju surus nii linna kui surmav viir.


Ja seda kõike. Taluvuse piirid
on erinevad inimesiti.
Mis on sul viga? Kaunimadki hinged
on nõnda küsind, veidralt vaadates.
Ja veidi haletsedes vangutanud pääd.
Ei tunne piire pääle silmapiiri.
Ta pole avar, ta on avarduv.

  • Juhan Viiding, "* Ja seda kõike. Taluvuse piirid" [1980], rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding, "Kogutud luuletused", 1998, lk 441


Sappkollasena valvab aias kuu
kesk hernekaunu, kõrvitsaid ja kresse.
On kõrgus piirid kaotanud ning sesse
nüüd kohisedes voolab iga puu.

  • Kalju Kangur, "Augustiöine" (1984) kogus "Sonetiraamat" (1989), lk 109


Iga hiilgava mehe taga seisab hiilgav naine,
iga rahuliku naise taga seisab mees,
kes ei astu üle tema piiride,
iga piiri taga seisab piirivalvur,
ainult mitte selle taga, mille ääres asub
minu vanemate maja
...
rahuliku mehe taga seisab naine,
kes ei astu üle tema piiride,
piiri taga ei ole sina enam sina,
sinu taga seisan mina

Proosa[muuda]

  • Kõigis kunstides on teatud aste, mida võib saavutada nii-öelda paljalt loomulike eeldustega, samal ajal aga on võimatu sedasama piiri ületada, kui kunst appi ei tule. (lk 42)
  • Suur pahe teadustes ja üleüldse on see, et inimesed, kellel pole võimet mingiteks ideedeks, on küllalt julged teoretiseerima, kuna nad ei taipa, et ka paljuteadmine ei anna veel selleks õigust. Nad asuvad alguses küll kiiduväärse kaine inimmõistusega tööle, sellel aga on piirid, ja kui kaine mõistus oma piiridest üle astub, satub ta ohtu absurdseks muutuda. Kainele mõistusele määratud valdkond ja pärisosa on praktiline tegutsemine. Tegevana eksib ta harva; kõrgem mõtlemine, järeldamine ja otsustamine pole siiski tema asi. (lk 56)
  • Kui ma algpõhjusega lõpuks lepin, siis on see siiski paljalt resignatsioon, alistumine; aga on suur vahe, kas ma resigneerun inimloomuse piiridel või minu lihtsa indiviidi hüpoteetilise piiratuse ringis. (lk 59)


  • Me võimalused määrab me asukoht, suurus ja taust. Oleme asunud Euroopa kultuuri kahe haru piirimail, küllaltki tuulises kohas. Kummagi kultuuri seisukohast oleme äärepealsed, kultuuri loojaina ebaolulised. Meie huvides on, et need kaks Euroopa kultuuri haru taas ühinevad. Tuulise piiri asemel oleme siis vaikses, loovas keskpaigas. Praegu on me huvides olla mõjusid vahendavaks sillaks kahe piirkonna vahel. Olla ühe või teise kultuuri tõkkepuuks ei ole me huvides.
    • Rein Taagepera, "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45


  • Kohtumispaigaks saab ühine elutuba. Juhul kui kohtuda tahetakse. Aga looduse poolt on nii juba määratud, et ema ja laps ikka tahavad. Nad kuuluvad ühte. Praegugi, siinses lagunemisele määratud sealaudas on Erikal oma riik, mille valitsejaks ta on. Sel riigil pole aga kindlaid piire, pealegi on emal alati võimalus neid piire vabalt ületada. Erika toa uksel pole lukku, nii nagu ühelgi lapsel ei tohiks olla saladusi.


  • Aeg enne ja Aeg pärast.
Ta võis kalendris näidata, millal piir ületati, kuid tema sisemuses oli üleminek ähmasem ja pikem ning võttis kaua aega. Aeg, mil julgus teda pisitasa, päev-päevalt, piisk-piisalt maha jättis ja asendus arusaamaga, et kõik on kadunud. Et mitte miski ei saa talle kunagi piisavalt tähtis olema, et ta oleks valmis saatusele väljakutset esitama. Valmis millegi eest võitlema, kuna ta teadis, et kõik on nagunii hiljaks jäänud.
Ja tema suurim mure, mis muutis kõik ületamatuks, oli see, et Aeg enne oli jätnud tema mällu ebamäärased fragmendid, samas kui Aeg pärast oli kogu oma energia pühendanud sellele, et püüda nende mälestuste puudumist tähtsusetuks muuta.
Ta isegi ei teadnud enam, mis tal puudu on.


  • Aegu tagasi oli arusaam, et kui oled midagi õppinud, siis justkui ei tohiks muud teha. Jaotus on üsna meelevaldne, kunstiõpetuse õppekavad ju suuresti kattuvad. Kaasaegne lähenemine on kunsti kaudu mingeid probleeme lahendada või leida märksõnu. Nii on ka endale kasulik, hakkad ära tundma, kas mingi vorm sobib või, vastupidi, hakkab piirama.
Küllap kastid jäävad, ilma päris ei saa – muidu on kõik kunstnikud sarnased. Ma olen palju mõelnud, et oleksin võibolla pidanud selgemalt endale piirid paika panema.


  • Samal ajal, üks asi on füüsiline piir, aga ega siis füüsilised piirid ei ole ju lõplikuks takistuseks. Nad hoiavad küll teatava aja eemale, aga me näeme ju väga hästi: ka Hiina ehitas oma müüri tuhat aastat, aga temast väga palju abi ju lõpuks ei olnud.


Kirjandus[muuda]