Sild

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Capriccio Veneto (Bernardo Bellotto, 1740)
August Matthias Hagen ja Johann Wilhelm Krause. Tartu puusild (1832)
Ebba Tesdorpf, "Brücke beim Kleinen Jungfernstieg" (1882)
Félix Vallotton, "Le Pont-Neuf" (1901)
Alexandra Exter, "Sild. Sèvres" (1914)
Elfriede Lohse-Wächtler, "Sinine ime" (Loschwitzi sild Dresdenis) (1931)
Hando Mugasto. Tartu Kivisild (1931)


Sild on insenertehniline rajatis, mida mööda tee ületab loodusliku või tehisliku takistuse. Enamasti on takistuseks veekogu või sügav org.

Proosa[muuda]

...ülesaamata on see kuristik, mis nende ja tema vahel on, ja seda laiem näitab ta tema silmis, mida rohkem ta elu, kohuseid, seisusi ja inimesi tundma õpib. Siin ei ole silda, mis teda sellest kuristikust üle teisele kaldale viiks. Küll on inimesed ise selle kuristiku teinud, nad on ise oma mõttes vaheseinu ehitanud, aga seda kindlamalt on nad tema vangis, et see nende enese aastasadadel armsaks saanud ja paksuks vanunud mõte on.


  • Frank Greswolde-Williams Kedongi orust võttis Inglismaale tallipoisiks kaasa ühe masai ja rääkis mulle, et nädal pärast saabumist ratsutanud too tema hobustega Hyde Parkis, nagu olnuks Londonis sündinud. Kui masai Aafrikasse naasis, küsisin, mis talle Inglismaal meeldis. Ta mõtles minu küsimuse üle tõsiselt järele ja ütles tüki aja pärast viisakalt, et valgetel meestel on vahvad sillad.



  • Tõsiasi, et retoorika asetub autori ja lugeja vahele, on kahjuks sagedane. Retoorika peaks olema sild, tee; mõnikord aga osutub ta müüriks, tõkkeks.
    • Jorge Luis Borges. Jumalik komöödia. Tõlkinud Ruth Lias. Rmt: J. L. Borges. Valitud esseid. Tallinn: Vagabund, lk 181-206


  • Inimene pole ju mingi kindel ega püsiv vorm /.../, pigem on ta katse ja üleminek, ei midagi muud kui kitsas ja riskantne sild looduse ja vaimu vahel. Vaimu poole, Jumala juurde kutsub teda seesmine ettemääratus - Looduse poole, ema juurde tagasi tõmbab teda tungivaim igatsus; nende kahe võimu vahel vangub hirmust värisedes tema elu.


  • Ta krimpsutas nägu, kui viskit maitses.
"Kolmkümmend aastat vana linnaseviski," ütles Lundberg, kes tema grimassist aru sai. "Kui üks asi peab hea olema, siis see ka on. Maitseb nagu vana tõrvatud sild, aga sellega harjub ära."
Peter adus, et see oli eneseirooniakatse, ja ta oli üpris kindel, et Lundberg on viimasel ajal avastanud endas üksjagu jooni, mille olemasolust ta teadlik ei olnud. (lk 28)
  • Lundbergi viski oli otsas. Peter oli enda oma üksnes mekkinud. Pärast seda kogemust oli ta veendunud, et äsjatõrvatud vanadele sildadele on paremaid kasutusvaldkondi. (lk 29)

Luule[muuda]

Toed varisevad kantsides,
kui algab kivipild,
ent kuristikel tantsides
sulgkergusest saab sild.


Ikka meenuvad minutid
millal
viras vikerkaar
üle vee.
Me seisime raudsel sillal.
Sinu ees oli
raudne tee.

  • Betti Alver, "Korallid Emajões"


Sööstan põlevail sillul,
kannul mõõkade helk.
Jäävad eludest killud,
kuid on kadunud pelg.


Ma kuulsin Sa hüüdsid
mind teisel pool vett.
Su hääl oli nukker ja hell.

Ma kuulsin, ma seisma
jäin teisel pool vett.
Ei silda, ei paatigi sel.

  • Lehte Hainsalu, "Teisel pool vett", kogus “Siinpool Toone voolamist” 1972, lauluna Urmas Alenderi viisil ja esituses (ansambel Ruja 1986)


Mis seos? Mis truudus?
Veider mõte.
Ent mälu tõrgub meenutamast: kus?
    
Kaod üle silla, mustavate vete.
Lund keerleb, vaikus paisub
karjeks mus.

  • Doris Kareva, "Sa läksid, hajudes sääl lumesattu" kogus "Salateadvus" (1983)

Vanasõnad[muuda]

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel