Eneseiroonia

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti


Kohutav kõnnib pimedal tänaval,
kurikas käes.
Kohutav peksab kodus naist.
Kohutav unustab lapse tühermaale.
...
Meie pöame pühapäevahommikul muru,
tahame, et õu oleks ilus ja sile nagu vaip.
Kõrvaklapid peas,
ümiseme viisijuppi
Marlene Dietrichi laulust
"Kuhu küll kõik lilled jäid..."
ning mõtleme lilledest,
mida meist eelmine põlvkond
lubas panna püssi- ja kahuritorudesse.
aga ei pannud.
Pärast selgus, et see oli vaid kujund.
Meile jäi meie skeptiline maailmapilt,
päriseigatsus ja eneseiroonia.
Kohutav, kas sa tead,
kuhu küll kõik lilled jäid,
mis on neist nüüd saanud?

  • Livia Viitol, "Kohutav", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 12-13