Kujund

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kujund on eri valdkonnas erinevaid asju tähendav mõiste. Kunstiloomingu kategooriana tähendab see reaalsuse tunnetamise ja representeerimise moodust ja vormi, kirjanduses keelelist väljendusrikkust taotlevat stiilivõtet, filosoofias objekti subjektiivset peegeldust, matemaatikas punktihulka tasandil või ruumis.

  • Kujund sisaldab puuduvat ja kohalolevat, meeldivat ja ebameeldivat. - Kahetähenduslik salakiri: üks tähendus on selge ja sellega on öeldud, et tähendus on peidetud.
  • Maja on kogum kujundeid, mis pakuvad inimesele tõendeid või illusioone stabiilsusest. (lk 54)
  • Kõik kujundid on head juhul, kui me neid kasutada oskame. (lk 67)
  • Kujund on raam, mis piirab seda ainulaadset, mis on olemas, kuid mille väljendamiseks pole veel kokkuleppelist märki, sõna, sümbolit, mis kõigile annaks automaatselt aimu sellest kõnealusest.
    • Hando Runnel, "Kujund kunstis", rmt: Hando Runnel, "Ei hõbedat, kulda", Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 26–29


Kujund on silmamuondus

Jaapani haikus
on kujund siadusega
ära kielatud


Kell pool neli päeval
tuleb minu tuppa
kujund, võtab palitu seljast ja riputab varna.
Ta ütleb: Ma tean, et sa pidasid kujundiks mind.
Ma ei ole kujund. Ma ei ole eitamine, jaatamine,
tahtmine ega tahtetus. Olen su külaline.

  • Juhan Viiding, "Keeran ennast näoga vastu ennast", ilmunud ajakirjas Looming 1980.


  • "Ee...", alustas pea, "kuule, emake..."
"Ma pole kellegi ema," torkas Vanaema. "Päris kindlasti ei ole ma sinu ema, kui sul üldse ema oli, milles ma kahtlen. Kui ma su ema oleksin olnud, oleks ma enne minema jooksnud, kui sa sündisid."
"See oli vaid kõnekujund," ütles pea etteheitvalt.
"See on solvamine, vaat mis kurat see on!"
    • Terry Pratchett, "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Varrak 1999, lk 106

Vaata ka[muuda]