Mine sisu juurde

Paber

Allikas: Vikitsitaadid
Joanna Koerten (1650-1715), "Püha Antonius Paduast", (paberilõige, 17. saj lõpp)
Antonina Houbraken (1686-1736), "Magdalena Moonsi portree", s.d. Trompe l'oeil paberileht.
Mary Delany (1700-1788), "Kannatuslill" (paberkollaaž)
Kurt Schwitters, "Langevad paberitükid" (1946)

See artikkel räägib töödeldud tselluloosimassist; dokumentide kohta loe artiklist Dokument.


Proosa[muuda]

  • Mistarvis arvustajaid! Maha arvustajad, kes ei oska piiri pidada ei kiituses ega laituses. Meie joome mõistlikkudena inimestena ning kui tunneme geniaalset vaimu lendavat pää kohal, võtame sule kätte ning pistame paberisse. Aga mis meie kirjutame, seda pole tarvis sugugi kohe teise nina alla pista. (lk 156)
    • August Gailit, "Kui me geniaalseks saime", rmt: "Klounid ja faunid", Tallinn: Varrak, 2011


  • [Lesta:] "[---] Ta on kõigist Tartu raamatukauplejatest kindlasti kõige parem inimene ja soovis mulle head. Oma karedate sõnadega tahtis ta mind kui kergemeelset noortmeest libedalt kirjandusepõllult päästa. Samati kui teisedki ta ametivennad soris ta ivakese aega minu käsikirja ja ütles siis: "Noormees! Siin olete te mitukümmend poognat ilusat paksu paberit ära raisanud. Kas te tõesti arvate, et paberivabrikud ainult selle tarvis paberit teevad, et teiesugused kollanokad sinna peale kõiksugu alpusi võiksid kirjutada? See paber siin maksis puhtalt umbes seitsekümmend viis kopikat, praegu ei maksa ta enam midagi, sest et teie ta ära olete rikkunud. Isegi pakkimispaberiks ei kõlba need veerandlehekesed enam. Ja nüüd, peale selle kõige, tahate teie, et mina, vana inimene, teie rumalust jätkaks, see tähendab: et ma veel mitu tuhat niisugust ilusat poognat võtaks ja sinna peale teie alpused trükiks. — Ei! Võtke see hävitatud paberi pakk, minge koju, kahjatsege oma kergemeelsust ja ärge raisake edaspidi oma aega ja kallist materjali, mida kasulikult võib tarvitada." Ma tulin välja sest raamatukauplusest ja nimetasin need sõnad millegi pärast kuldseks. [---]" (I jagu, XVII ptk)


  • Kägrutatud paberid, mis paberikorvi visatakse, ajavad end sirgu, otsekui hakates elama iseseisvat veealust elu.


  • Muidugi ei olnud futurism senises kirjanduses enam täiesti tundmatu maneer. Sellega oli katsetanud juba enne Maailmasõda "Kollase Komeedi" kirjanikerühm, mis koosnes ka ainult kahest mehest — Emmanuel Viinalasest ja Konrad Vohabist — ja neistki oli üks luuletaja, teine prosaist. Nad olid aga saanud väga mõnitavate arvustuste osaliseks, isegi Gottfried Tertsius oli tookord oma maapaost nende vastu kirjutanud üsna sapiselt, iseloomustades nende "Kollast Komeeti" kui pehmet paberit, millel on ainult üks teatud otstarve, ja nende fantaasiatuld kui tulekahju paberihunnikus, mis kedagi ei soojenda. (2. ptk, lk 286)
  • "Noh, mis raske see kirjanikuametki on," naeris talle Pärlin vastu, "võta ainult sõnaraamat kätte ja kirjuta sealt õiged sõnad paberile. Sõnaraamatus on ju kõik sõnad olemas." (3. ptk, lk 293)
    • Albert Kivikas, "Nimed marmortahvlil II", rmt: "Nimed marmortahvlil I-II", Tallinn: Leksiko, 2003, lk 267–446



  • Ei ole mingit vahet, kas ta jätkab päeviku pidamist või jätab selle pooleli. Mõttepolitsei tabab ta niikuinii. Ta oli toime pannud – oli juba toime pannud, isegi kui ta sulg poleks iial paberit puudutanud, – raskeima kuriteo, mis sisaldas endas kõik teised. Seda nimetati mõtteroimaks. Ja mõtteroim oli asi, mida ei saanud igavesti varjata. (lk ??)
    • George Orwell, "1984", 1. osa; rmt: George Orwell, "Loomade farm. 1984", tõlkinud Tõnis Arro, Tiit Kusnets, Rünno Vissak. Tallinn: Tänapäev, 2017


  • Kui teil on pliiats, pole paberit.
Kui teil on paber, pole pliiatsit.
Kui teil on nii pliiats kui paber, pole midagi üles kirjutada.
  • Franki telefoniilmingud, raamatust A. Bloch. "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Tallinn: Ersen, 1999, lk 30–31
  • Igal süsteemil on omad viisid tohutute paberihulkade tarbimiseks; sotsialistlikes ühiskondades täidetakse suuri planke neljas eksemplaris, kapitalistlikes ühiskondades riputatakse üles hiiglasuuri plakateid ja pakitakse iga ese nelja kihi kartongi sisse.
    • Issawi tähelepanek paberi tarbimise kohta, rmt: "Murphy seadus", tlk Toomas Niit, Loomingu Raamatukogu, nr 40, 1982, lk 42


  • Kuivõrd ehedalt tajus ta ajuti ajalehe meelelahutuslikku toimet, just siis, kui elu oli jälle kord pingule tõmmatud ja vaim vajumas omaenese sügavikesse, väga ehedalt! Ajaleht ei käinud tõelise eluga kokku, see oli elust väljaronimise paber.
    • Jaan Undusk, "Kuum". Tallinn: Eesti Raamat, 1990, lk 8–9


  • Ainult sisemise teksti genereerimine annab inimesele võimaluse jõuda teadvuse uute seisunditeni, olgu need siis kõrgemad või madalamad. Aga [---] kui ma panen raamatu kinni, kas see on siis tekst? Ei ole, see on siis hunnik paberit. Tekstiks saab raamat alles siis, kui ta satub kokkupuutesse teadvusega, st kui keegi teeb ta lahti ja hakkab lugema.


  • Mu meelest peaks Loomingu Raamatukogu arvestatama eestlase nn minimaalsesse ostukorvi, millest Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituudist ikka nii sisenduslikult kõneleb. Iga kord, kui ta seda huvitavat nähtust kirjeldab, taban end mõtlemast, miks ei kuulu sinna pudel veini ja Loomingu Raamatukogu number – kui see tegelikkuses ju kuulub. Käsi tahab alati haarata paberit, et kirjutada kiri: ostukorv on tasakaalust väljas, see tuleb kujundada adekvaatseks!

Luule[muuda]

Sul laual paberossikarp ja tikud,
klaas musta teed ja mõned raamatud.
Kuid asjata sa paberit sääl rikud, –

su värsid ju kui lapsel saamatud.


Draama[muuda]

  • KAUPMEES: Kui päris tõtt rääkida – sääl nad on, näljarotid! Määrivad paberit ja kirjutavad oma lorikesi igasugustest Matsidest ja Jukudest ja siis aita neid ja toeta ja kui nad ära kärvavad, siis pannakse neile mälestussambaid. On ikka üks pagana ülekohus. Vaat siin on ikka mehed, kes midagi ka ära teinud. Siin on Andres – tühja taskuga peale hakanud ja – maja nagu loss ja kauplustes sada meest tööl.



Vanasõnad[muuda]


Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel