Kriitik
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Üks Eesti tuntumaid kriitikuid oli Friedebert Tuglas.
Kriitik on inimene, kes avaldab avalikkuses, tavaliselt eelkõige ajakirjanduses, järjepidevalt oma põhjendatud seisukohti arvustustes kirjanduse, teatri, filmi, muusika või mõne muu kunstivaldkonna kohta.
Luule[muuda]
Sa ostad fraki ja monokli
ning ronid otsa luulesokli
ja, kartes kriitikute pori,
sa oled nende pärisori.
Ning iga kriitik, nagu tuju,
sust voolib rahuliku kuju.
Kuid kui sind kriitikud ei nori,
siis tabab hoopis teisalt pori:
on üsna tavaline nähe,
et tuvi kujule teeb pähe.
- Kalju Lepik, "Riimipuu" 5 (1951). Rmt "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965". Koostanud Paul Rummo, 1967, lk 607
- On autor oma mõtte küljes kinni,
- kuid kriitikki eks keerle sama ringis?
- Alexander Pope, "Essee kriitikast" (1709)
Proosa[muuda]
- Inimlik kergeusklikkus on tõesti imeline. Kuningasse, kohtunikku või ülemlinnapeasse uskumine on ehk veel kuidagi põhjendatav. Kui me näeme neid kõigi oma heeroldite ja eelratsutajatega, talaaride ja parukatega mööda lehvimas, kipuvad meil põlved värisema ja silme ees läheb kirjuks. Ent mis põhjust on uskuda kriitikuisse, seda on küll võimatu öelda. Pole neil ei parukaid ega eelratsutajaid. Kui neid näha, ei erine nad teistest inimestest mitte milleski. Pruugib neil tähtsusetuil kaasolendeil ennast aga tuppa sulgeda, sulg tindipotti kasta ja end "meieks" nimetada, kui me ülejäänud juba usumegi, et nad on kuidagi üllad, vaimsed ja eksimatud. Parukad kasvavad neile pähe. Talaarid katavad nende ihuliikmeid. Veel iial pole inimliku kergeusklikkuse vägi hakkama saanud suurema imeteoga.
- Virginia Woolf, "Kriitikaproov", tlk Malle Talvet, rmt: "Esseed", 1997, lk 52
- Kärbes istub kirjutatud leheküljele, loeb ja lendab minema otsekui põlastades seda, mida ta luges. Ta on kõige nõudlikum kirjanduskriitik!
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974, lk 19
- Kriitik peab olema norija, mõnikord lausa tähenärija. Ilma Aivo Lõhmuse pideva porina ja õiendamiseta ei oleks minust kunagi saanud head luuletajat. Kui palju vaeva nägi ta minu luulekatsetuste analüüsimise ja elementaarsete asjade selgitamisega. Aga tal olid oma kunstilised põhimõtted, mul jälle omad seisukohad. Temaga sai alati lõputult vaieldud. Kellega nüüd veel vaielda?
- Priidu Beier, "Lootuste põrgud ja kahtluste ilmamaad" Looming 2009/9, lk 1293
Allikata[muuda]
- Ära kunagi hooli, mida ütlevad kriitikud. ... Pea meeles, et kriitikutele ausambaid ei püstitata.
- Enesekriitika kriitikut ei huvita. Selle eest talle ei maksta.
