Mine sisu juurde

Tee (jook)

Allikas: Vikitsitaadid
Marie Bracquemond, "Pärastlõunatee" (u 1880)
Boriss Kustodijev, "Kaupmeheproua teed joomas" (1918)
Laura Theresa Alma-Tadema (1852–1909), "Teepidu", s.d.
Hilda Fearon (1878-1917), "Pärastlõunatee", s.d.
Alice Bailly, "Teeaeg" (1920)
Vittoria Morelli, "Interjöör figuuridega ehk Teeaeg" (1926)

Tee on aromaatne, valmistusviisist sõltuvalt kas rahustav või ergutav jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest. Laiemalt nimetatakse teeks ka teistest taimedest või nende segudest kuumas vees leotamisel saadud jooke ehk tõmmiseid. Tervisehädade raviks või ennetuseks tehtavaid tõmmiseid nimetatakse ravimteedeks.


Proosa

[muuda]
  • Ta jõi kõrvetavat teed nagu veeldunud päikest, mis soojendas ihu ja helgendas ta hinge hämaraid võlve. Ta jõi teed ja mõtles, mida võiks veel juua, kui poleks teed, seda panatsead, seda avarilma inimeste kahjajooki – ta mõtles, et siis võiks juua teed.


  • Katusel praksus miski. Siis kostis müdinat.
Tuul, mõtles härra Huu.
Hakkas kostma raskeid samme.
Kõndiv tuul, mõtles härra Huu ja jõi veel ühe tassi teed.


  • Naine jõi teed. Tema silmas tantsis päikesejänku, lusikast, millega see hallipäine vanaeit tassi muudkui segas ja segas. Nägu oli hale ja troostitu.
Naine liigutas tassis sihitult lusikat, ja valgustäpp vilkus tema punasel ninal ja sinisel silmal. Sinine silm oli valgustatud eriti maaliliselt, see lahvatas põlema nagu elav kalliskivi.
Toimus tõeline topeltkokkulangemine, kaks südant kohtusid ega tundnud teineteist ära. (lk 33)


  • Aga head tassikest teed ei saa takka kiirustada. Nanny Ogg keksis jalalt jalale, kuni tuli suureks puhuti, väikesed konnad veeämbrist välja õngitseti, vesi keema läks, kuivad lehed tõmbama pandi.
"Ma ei ütles mitte sõnagi," ütles Nanny Ogg. "Kalla lihtsalt üks tassitäis välja, muud midagi."
Üldiselt põlastasid nõiad teelehtede pealt ennustamist. Teelehti ei ole just õnnistatud ainulaadsete teadmistega tulevikust. Tegelikult on nad lihtsalt asi, millel pilk saab puhata, sellal kui vaim töötab. Ükskõik mis muu ajaks asja ära. Veelombi peal hulpiv saast, keedukreemi nahk... mis tahes. Nanny Ogg luges tulevikku õllevahu pealt. See näitas alati ilmeksimatult, et ta saab mõnu tunda värskendavast joogist, mille eest peaaegu kindlasti ei maksa ta ise.


  • [Renée:] Teerituaal, see samade liigutuste ja samasuguse maitsmise täpne kordamine, mis avab juurdepääsu lihtsatele, ehedatele ja peentele aistingutele, annab igaühele võimaluse saada vähese vaevaga maitseülikuks, sest tee on nii rikaste kui vaeste jook ning teerituaal, niisiis, erakordselt väärtuslik, sest toob meie eluabsurdi tükikese harmoonilist rahu. Jah, universum kaldub tühjuse poole, kadunud hinged nutavad taga ilu, meid ümbritseb mõttetus. Joogem siis tassike teed. Vaikus võtab maad, õuest kostab tuulekohin, sügislehed sahisevad ja lendlevad õhus, kass magab soojas valguses. Ja igas sõõmus õilistub aeg.


  • Eestlaste kohta ei saa kuidagi öelda, et me seisame hiiglaste õlgadel, vaid täpsem on, et me püsime sõraliste abaluudel. Hirm lehma ees tegi eestlasest inimese. Aja jooksul oleme vargsi üle võtnud isegi mõned veiste kombed. Näiteks kõrte närimine on väga eestipärane tegevus. /.../ Kui inglane rüüpab teed, siis meie paneme kuivalt.



  • Ma olen teesõltlane ning armastan korralikku, tõsiselt kanget "vanglateed". Paratamatult tekkivatest pruunidest teejälgedest vabanemiseks leotan ma kruuse soojas vees, millele on lisatud teelusikatäis laimimahla või — mis on odavam — äädikat. (lk 17)


  • Ema pani hetkeks silmad kinni, otsekui tahaks enne rääkima hakkamist end koguda. "Ta on arukas tüdruk. Küll ta leiab midagi. Tal on ju korralik taust. Frank annab talle hea soovituskirja."
"Ei noh, erikuradi võimas. Louisa Clark oskab väga hästi röstsaia peale võid määrida ning teekannuga askeldaminegi ei käi talle üle jõu."
"Suur tänu julgustuse eest, isa." (lk 15-16)
  • Ja mis siis, kui nad tahavad, et ma selle vanamehega midagi praktilist ette võtaksin, näiteks talle süüa annaksin, teda vannitaksin või midagi? Syed ütles, et seal on meeshooldaja, kes hoolitseb tema "intiimvajaduste" eest (see väljend pani mind judisema). Ta ütles, et teise hooldaja töökohustused on "veel pisut ähmased". Ma kujutlesin, kuidas vanamehe suunurgast süljeniret pühin ning valjusti küsin: "KAS TE TASSIKEST TEED SOOVITE?" (lk 25)
  • Pilgutasin silmi. "Ee... Ma ei karda rasket tööd. Ma saan kõiksugu inimestega hästi läbi... ja ma oskan jube hästi teed keeta." Mu jutt kiskus vadinaks. Poja asi lõi mind jalust. "Mu isa arvab, et see pole just suurem asi argument. Aga minu kogemus näitab, et pole midagi, mida üks korralik tass teed korda ei teeks..."
Pr Traynor vaatas mind väga imelikult.
"Vabandust," pomisesin ma, kui taipasin, mida olin öelnud. "Ma ei tahtnud öelda, et seda... parapleegiat... kvadripleegiat... mis teie pojal on... et seda saaks teega parandada." (lk 30)

Luule

[muuda]

Segan suhkrut malbelt tassis,
Kus nii armsalt aurab tee.
Ühtki pahandust või pattu
Enam iial ma ei tee.

Võtan lonksu, huuled torus.
Ah, küll hästi maitseb see.
Ja mu pööning järsku näib mul
Lausa keisrite palee.

Ah, kui kogu elu nõnda
Kaoks tee uima armsasse,
Siis mind iial ei viiks miilits
Raudus käsi vanglasse.


joome teed milles hulbib veits katlakivi
tunnistus sellest et ma ei pea sinust piisavalt lugu et
su saabumise eel veekannu veidigi küürida
a sa vist tõlgendad seda kui lubjast ekvivalenti verevendlusele

  • Helena Läks, "granfalloon" kogust "Helena läks" (2010), lk 31


Vaikne õhtu. Voodi kodumaine.
Klaasikene kuuma gruusia teed.
Väike konjak, sotsialistlik naine
hilisõhtul, pärast kabareed.


Meis voolavad täna ja hommegi veel
Armastusjõgi ja Styx
Me kardame ühtmoodi … Joome teed
Janu on kõikidel üks

  • Kristiina Ehin, "Ei tule meil lund ega ole ka jääd..." luulekogust "Janu on kõikidel üks" (2020)
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Tee_(jook)&oldid=118114"