Panatsea

Proosa

• "Sa oled õnnetu, Jonathan," ütles ta.

"Jah, ma olen õnnetu, isa," vastasin ma, "ma armastasin seda linna ja siinseid inimesi. Ma olen vaimustunult neist joonud. Aga neis on mürk, mida ma ei suuda taluda. Kui ma neist nüüd mõtlen, öögin oma hinge välja. Kas sa tead minu jaoks mõnda ravi?"

"Jah, tean vist küll," ütles ta, "ma tunnen üht ravikuuri kõige vastu: soolane vesi."

"Soolane vesi?" küsisin ma.

"Jah, ühel või teisel kujul. Higi või pisarad või soolane meri."

• Karen Blixen, "Veeuputus Norderney saarel" kogumikus "Seitse fantastilist lugu", tlk Eva Velsker, 2011, lk 163

• Ta jõi kõrvetavat teed nagu veeldunud päikest, mis soojendas ihu ja helgendas ta hinge hämaraid võlve. Ta jõi teed ja mõtles, mida võiks veel juua, kui poleks teed, seda panatsead, seda avarilma inimeste kahjajooki – ta mõtles, et siis võiks juua teed.
  • Nikolai Baturin, "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 120

• Noorte kaktuste juurekaela mädanemine viib need kaktusekasvatajad ummikusse, kes püüavad iga hinna eest saada omajuurseid taimi. Võin öelda, et minagi pole veel leidnud panatsead ülalkirjeldatud pealetungi vastu. Minugi kollektsioonis on fütоfloora kaktusi hukutanud, ja just parimaid. (lk 76)
  • Nikolai Nikonov, "Kaktuste tähtkujus", tlk Mall Johanson, 1988

• Vanaema Aching oli asjatundja lammaste alal, kuigi ta teatas, et nad on "ühed igavesed kontidest, ihusilmadest ja ammastest pihkvel paunad, kes otsivad aina uusi võimalusi surma saada". Karjused kõndisid maha palju miile, et ta tuleks nende lambaid tõbedest ravima. Nad ütlesid, et tal oli Puudutus, kuigi ta ise ütles, et parim ravim nii lambale kui inimesele on doos tärpentini, korralik sajatus ja jalahoop. Kõikjalt raamatu vahelt turritasid paberitükid Vanaema enda lambaravimite retseptidega. Paljude peamiseks koostisosaks oli tärpentin, kuid mõnes oli mainitud ka sajatust.
  • Terry Pratchett, "Tillud vabamehed", tlk Kaaren Kaer, 2005, lk 16

• Üleliigne on vist lisada, et osalt kokkupuuteile teadusega võlgnen ka skepsise selles suhtes, mis puutub teaduse panatseaks pidamisse.
  • Mati Sirkel, "Me tajume vaid üksikuid tulesid teadmatuse kuristikus", rmt: "Mina ja teadus. Kuidas on teadus mõjutanud minu elu?", Horisont, 2021 (leheküljenumbrita)

• Delabranche näitas, mis on klaasist anumates, tõstes neid üles valguse poole. Neis oli kõige erinevamaid asju: paberiribad, kuivanud sammal, surnud ja kokkukuivanud kärbsed, küütlev kivipulber, mingid seemned, juuksekiharad või siis hoopis loomakarvad, õielehed.

"Kas te kavatsete seda kõike destilleerida?” küsis Markii, tõstes silmade kõrgusele anuma millegi eriti jälgiga.

"Just nõnda, mu sõber. Kuna destillatsioon vabastab mateeria hinge, selle, mis on selles kõige täiuslikumat, siis kõigi maailma substantside segatud essentsid on erilise jõuga. See on kõigi asjade essentside summa. Kõige täiuslikum, jumalik. Kas Jumala hingus ei ole maailmas kõiges? Kõigi substantside essentside kokkusegamisel on võimalik saada Jumala puhas hingus! Ja see saab olema panatsea."

• Olga Tokarczuk, "Ühe Raamatu otsijate teekond", tlk Hendrik Lindepuu, 2022, lk 134

Luule

Lapse mured kõik... Süda vaid sama,
ole põnn sa või parimas eas.
Ainult naer pärast nutetud nuttu
ongi ilmas see panatsea.

• Arvi Siig, "Lapse mured", rmt: "Püha argipäev", 1983, lk 116

võtan su käe otsime põtrade kraabitud kaske
     kõike millel on elu
        ihas puudub elu elu mis jätkub
  iha on helgatus järv mille tühjendame
        otsime lainete pitskleiti
luist randa
       luidrat tuult mere akordionit
eemale kohtadest
      mis annavad meile kehad

sool ravib kõik

• Triin Paja, "Mere akordion" kogus "Nõges" (2018), lk 17