Soovituskiri

Proosa

Nämmutasin, mis ma nämmutasin, aga avaldus oli varsti (1960) laual: "Tahan kaasa aidata kommunistliku ühiskonna ülesehitamisele..." jne. Õnneks oli sel lambalikul alistumisel ka poolhumoorikas külg, muidu oleks asi päris nutune olnud. Nimelt oli mu üheks soovitajaks parteisse astumisel ei keegi muu kui... Erast Parmasto! Ta kirjutas soovituse ehterastliku irooniaga, nii et võta või tõsiselt ja pane partei üle irvitamise eest vangi. Nimelt kirjutas ta, et tunneb Hans-Voldemar Trassi parteisse astumiseks sobivat meelsust ühise töö ja tegevuse kaudu alates 1936. aastast... Parteikomitee seltsimehed arvutasid meie vanust ja said - õigesti said - 8 eluaastat, kui me pidanuksime parteisse astumiseks ettevalmistusi tegema hakkama... Üleaedsed ja üheealised, nagu me olime, tuli meil mõte ühiselt tegutseda ja tööd teha hoopis-hoopis hiljem. Kaheksa-aastastena me isegi ei vaadelnud linde ega kogunud taimi, rääkimata mingisugusest parteist... Hilisema akadeemiku Erasti irooniat võeti vähekasvatatud kommunisti halva naljana. Kuigi selles oli tõetera - kaheksa-aastastena sõpradeks saades viis elu meid noorelt vaimustavasse teadusesse, ja siis sünkjasse poliitikasse... (lk 86-87)
- Hans Trass, "Üksi ja ühes. Mnemograafia", Tartu: Ilmamaa, 2002

Ema pani hetkeks silmad kinni, otsekui tahaks enne rääkima hakkamist end koguda. "Ta on arukas tüdruk. Küll ta leiab midagi. Tal on ju korralik taust. Frank annab talle hea soovituskirja."

"Ei noh, erikuradi võimas. Louisa Clark oskab väga hästi röstsaia peale võid määrida ning teekannuga askeldaminegi ei käi talle üle jõu."

"Suur tänu julgustuse eest, isa." (lk 15-16)

Järgnes kerge paus ning siis pööras pr Traynor pilgu taas kaustale. "Kui vana te olete?"

"Ma olen kakskümmend kuus."

"Ja oma eelmisel töökohal töötasite te kuus aastat."

"Jah. Teil peaks olema minu soovituskirja koopia."

"Ee..." Pr Traynor tõstis selle üles ja kissitas silmi. "Teie eelmine tööandja ütleb, et te olete "soe, jutuhimuline ja elurõõmus inimene"."

"Jah, ma maksin talle selle eest."

Jälle see pokkerinägu.

Oh kurat, mõtlesin ma. (lk 28)