Avaldus
Proosa
[muuda]- Nämmutasin, mis ma nämmutasin, aga avaldus oli varsti (1960) laual: "Tahan kaasa aidata kommunistliku ühiskonna ülesehitamisele..." jne. Õnneks oli sel lambalikul alistumisel ka poolhumoorikas külg, muidu oleks asi päris nutune olnud. Nimelt oli mu üheks soovitajaks parteisse astumisel ei keegi muu kui... Erast Parmasto! Ta kirjutas soovituse ehterastliku irooniaga, nii et võta või tõsiselt ja pane partei üle irvitamise eest vangi. Nimelt kirjutas ta, et tunneb Hans-Voldemar Trassi parteisse astumiseks sobivat meelsust ühise töö ja tegevuse kaudu alates 1936. aastast... Parteikomitee seltsimehed arvutasid meie vanust ja said - õigesti said - 8 eluaastat, kui me pidanuksime parteisse astumiseks ettevalmistusi tegema hakkama... Üleaedsed ja üheealised, nagu me olime, tuli meil mõte ühiselt tegutseda ja tööd teha hoopis-hoopis hiljem. Kaheksa-aastastena me isegi ei vaadelnud linde ega kogunud taimi, rääkimata mingisugusest parteist... Hilisema akadeemiku Erasti irooniat võeti vähekasvatatud kommunisti halva naljana. Kuigi selles oli tõetera - kaheksa-aastastena sõpradeks saades viis elu meid noorelt vaimustavasse teadusesse, ja siis sünkjasse poliitikasse... (lk 86-87)
- Hans Trass, "Üksi ja ühes. Mnemograafia", Tartu: Ilmamaa, 2002