Lusikas

Lusikas (all) Madonnaga (Quentin Massys, u 1520).

Supilusikas

Lusikas on käepideme külge kinnitatud nõgusa kahaga söögiriist, mis on mõeldud peamiselt vedela toidu söömiseks.

• Häda taldrikule, kui see tühjaks sai! Nuga lõikunuks ta puruks, kahvel puurinuks läbi, lusikas löönuks katki ja röögatus paisanuks kildudeks.
  • Elias Canetti "Maailm peas", tlk Toivo Tasa (1983, lk 7)

• Selle jutu peale tuli Tiiger lähemale, ajas kaela Ruu tooli taga õieli, pistis äkki keele suust välja ning tegi - karlõmps! Kängu kargas üllatusest õhku, hüüatas: "Oeh!" ja jõudis veel õigel ajal jaole, et lusikat Tiigri suust päästa, sest juba oli seegi Tiigri kurku kadumas. Kalamaksaõli aga oli läinud.

A. A. Milne "Karupoeg Puhh", tõlkinud Valter Rummel. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 137

Vanasõnad

• Enne tarvis isu, siis lusikat.
• Lusikaga antud, kulbiga võetud.
• Mehe rusikas on magusam kui mee lusikas.
• Mis lusikaga võetud, tuleb kulbiga tasuda.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929