Ettepanek

Proosa

"Arutame seda asja, d'Artagnan. Säästke mind. Kui palju ma teile võlgnen?"

D'Artagnan oli võlutud pöördest, mille asjadekäik oli võtnud, kuid ta valitses end suurepäraselt.

"Sire, Teie Majesteedil pole põhjust erutuda. Tookord, kui mul oli õnn röövida Tema Heldus, oli härra Monk ainult kindral. Järelikult võin ma nõuda lunaraha ainult kindrali eest. Andku kindral mulle oma mõõk ja ma loen endale tasutuks, sest maailmas pole midagi muud, mis vääriks kindralit ennast, kui ainult tema mõõk."

"Odds-fish! nagu ütles minu isa!" hüüdis Charles II. "See on alles galantne ettepanek ja galantne mees, eks ole, hertsog!"

"Oma au juures," vastas hertsog, "jah, sire."

Ja ta tõmbas oma mõõga.

"Härra," ütles ta d'Artagnanile. "Siin on see, mida nõuate. Paljudel on olnud paremaid relvi. Aga nii tagasihoidlik kui minu oma ka on, ma ei ole teda iial kellelegi loovutanud."

Uhkusega võttis d'Artagnan vastu mõõga, mille abil oli troonile tõusnud üks kuningas.

"Ohoo!" hüüdis Charles II. "Kas tõesti? Mõõk, mis mulle mu trooni tagasi on andnud, peaks minu kuningriigist välja minema ega kuuluks minu kroonivaranduste hulka! Ei, oma hinge juures, seda ei sünni! Kapten d'Artagnan, ma annan selle mõõga eest kakssada tuhat liivrit. Kui seda on liiga vähe, öelge mulle."

"Seda on liiga vähe, sire," vastas d'Artagnan jäljendamatu tõsidusega, "ja pealegi ei taha ma seda müüa. Kuid Teie Majesteet soovib seda. See on käsk. Kuulan sõna. Ent lugupidamine, mida ma võlgnen suurele sõjamehele, keda ma praegu kuulan, sunnib mind oma võidu panti hindama kolmandiku võrra kõrgemalt."

Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem". I osa. Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk 253

[Kiir:] "Ja Tootsile läheks te mehele?"

"Sellest pole Toots mulle seniajani midagi kõnelnud."

"Aga te läheks, kui ta kõneleks?"

"Hm... Saab näha, kui ta mulle teeb niisuguse ettepaneku. Selle küsimuse peale on praegu raske vastata. (Siin vaatab neiu häbelikult maha.) Ma ei tea... Siiski... miks mitte... Ta on põllumees."

Selle puikleva, aga siiski küllalt selge vastuse mõjul läheb Kiire selg higiseks ja hakkab sügelema. Punapea koputab endale oma uhke jalutuskepi käepidemega paar korda vastu selga ja nohiseb valjusti. Samal ajal ajab ta pahem kõrv nobedasti pilli ja seda peab kõrva peremees tulevaste viletsuste kindlaks ettekuulutajaks. Kõige muuga võiks Kiir jumala ja pühakirja abil leppida, aga mitte iialgi selle teadmisega, et Teele on Tootsi eluseltsiline.

Oskar Luts, "Suvi". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 122

Valitsusel ei ole ettepanekuid, mida teha, kuid on käsud, mida anda.
Le gouvernement n'a pas de propositions à faire, mais des ordres à donner.
- Charles de Gaulle, riigisekretär De Gaulle'i vastus juuni algul 1940. aastal admiral Darlanile, kel ta käskis viia Prantsuse armee jäänused Põhja-Aafrikasse, cit. via "Mémoires de guerre" (1954, 1956, 1959)

Indiviid soovib stabiilset suguelu ja järelkasvu ning ühiskond nõuab temalt panust elu jätkumisele. Ent mitte naise poole ei pea mees oma ettepanekuga pöörduma: loa eneseteostuseks abikaasa ja isana saab ta meeste ühiskonnalt; naist, kes orja või vasallina kuulub isade ja vendade valitsetud perekonda, on alati ühed isased teistega paari pannud. Ürgühiskonnas kohtles klann, isa suguselts, naist otsekui eset: naine oli omavahel sõlmitud tehingute üks objekte.
- Simone de Beauvoir, "Teine sugupool", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997, lk 283, peatükk "Abielu"

Aseminister oli feminist ja ta oli veendunud, et Ross suhtub naistesse nimme üleolevalt. Ta kahtlustas, et Ross on homoseksualist — nii ilus mees, ja vallaline —, ja käskis usaldusväärsel kannupoisil (ühel ministeeriumi eunuhhidest) Ross vahele võtta, kui võimalik, ükskõik kuidas, välja arvatud ettepaneku tegemine parlamendi peldikus.
- Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999, lk 440

Vaikuse tagamiseks tehti mitmeid ettepanekuid. Vladimir Käo väitis, et ühed kõige kohutavamad rahurikkujad on igasugused masinad, eriti rongid. Aga kuna raudteeliiklust päriselt ära keelata ei saa, tuleb vedurile pehmed sussid õmmelda.

Kõik plaksutasid, aga tagumistest ridadest tõusis püsti vana Aleksei Müürissepp. Ta värises nagu huulhein raju ajal.

"Seltsimehed kommunistid!" kõmises ta ahastav hääl. "Mida te ometi räägite! Vedurile sussid! Ei ja veelkord ei! Käed eemale raudteest! Andke armu raudsele ruunale!"

Andrus Kivirähk, "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008, lk 127

Ettepanekuid saab teha mitmel viisil, see ei pea ju otsesõnu käima. Võib istuda vaikselt ja teise inimese ära kuulataja niimoodi teisele näidata, et mida ta ütleb, on hea, ja et teda ei mõisteta hukka. Et me oleme sõbrad, ükskõik mis ka ei sünniks.
- Peter Høeg, "Piiri peal", tlk Tiina Toomet, 2004, lk 181–182

Kui Iisrael 1948. aastal loodi, rajasid süürlased siia vägeva kaitseliini koos maa-aluste kindlustustega. Juudi resident Süüria valitsuses pani ette iga maa-aluse kindlustuse juurde istutada puu, et sõdurid saaksid ennast kuumuse eest varjata. Pealegi ei saa puude all olevat inimest õhust märgata. Ettepanekut peeti mõistlikuks, puud pandi kasvama. Golani mäed asuvad strateegilisel kõrgusel, siit saab sihtida kogu Põhja-Galilead. Siia paigutati Süüria raketid. Kuuepäevase sõja ajal hävitasid iisraellased nad õhust kümne minuti jooksul. Juudid teadsid, et iga salajase baasi kohal on puudesalu. Puud jõudsid kahekümne aastaga kõrgeks kasvada ja tähistasid sihtmärki. Resident saadi kätte ja hukati Damaskuse väljakul. Tema nimi oli Eli Cohen. Juudid tegid kõik, et ta välja osta või vahetada, kuid Süüria oli paindumatu. Sedasorti lood on tavaliselt turistidele palju põnevamad kui andmed piibli ajaloost ja usundiloost. (28. ptk; Daniel Steini kiri Władysław Klechile)
- Ljudmila Ulitskaja, "Daniel Stein, tõlkija". Tõlkinud Ilona Martson. Tallinn, Tänapäev, 2013, lk 197

Omal ajal, kui olin sattunud Rahvaliitu, tegi selle partei peasekretär mulle "austava" ettepaneku, et käiksin partei toonase, nüüdseks juba kohtualuseks muutunud suure juhiga kõikjal kaasas ja kirjutaksin üles tema lennukaid mõtteid. Algul arvasin, et see kena daam naljatab, siis aga taipasin, et kui ma nõus ei ole, valmistan talle ja veel enam, parteijuhile suure pettumuse ning erilist karjääri ei tasu loota. Karjäär jäigi tulemata.
- Maimu Berg, "Moemaja". Petrone Print, 2012, lk 11

Major on toimekas, peremeheliku heldusega asetab ta lauale pudeli, kisub rohelise metallümbrise ära ning kallab pea kogu pudelis sisalduva tahulistesse teeklaasidesse. Kolm klaasi, üks neist on Laura klaas! Laura juba Majori napsi ei joo!

– Seltsimehed! No, kuidas? Sakumm meil on, klaasid meil on, viin meil on, ning joomiseks leiab alati põhjuse! Millised on ettepanekud?

Isa ja Ema vist ei teagi, millised on ettepanekud. Laura ei tea ka, millised on ettepanekud.

– Joogem noorsoo terviseks, seltsimehed! Meie suurepärase nõukogude noorsoo terviseks! Teile, noortele, kuulub hiilgav tulevik! Partei juhib teid sinna! Partei hüvanguks! Teie terviseks! Tuleviku hüvanguks! – Major kummutas ülevas meeleolus klaasi tühjaks, puristas ning nuusutas ahnelt leiba peale.

Ta nuusutab seepärast, et kindel olla, et sakslased pole rukist täis teinud, Laura teab, Laura teab!

Māra Zālīte, "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, Muraste: Randvelt Kirjastus, 2015, lk 30