Kommunist
Ilme
Proosa
[muuda]- Spirka Savtšuk väitis, et tõelist kommunisti see ei huvita, kas töö on meeldiv või mitte. Need on intelligendid (Spirka hääldas hõngusega: intellihendid), kes targutavad selle üle, kas meeldib või ei meeldi. Kes ei tee tööd, see ei pea ka sööma. Ja punkt.
- Veera Panova, "Sentimentaalne romaan", tlk Maret Käbin, 1961, LR 20/21, lk 32
- Kommunistid ja sotsialistid usuvad, et süsteem, milles me elame, on paheline, et kapitalistid ja ärimehed on kurjad, ning sellest olukorrast pole teist väljapääsu peale totaalse muutuse, mis on peaaegu vältimatult vägivaldne - verd ja ohvreid nõudev revolutsioon. Parempoolsed ja vasakpoolsed äärmuslased ja fanaatikud usuvad, et selle muutuse viib ellu juht, kellele avaldatakse andunult austust. Pärast üleminekut ühelt süsteemilt teisele saabub aeg, mil elu on vilets, toimub kohanemine ja ettevalmistus uueks eluks - kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad -, inimesed tuleb puhastada minevikujäänustest. Ja pärast seda puhastusperioodi on õnn käes ning unistused täituvad, saabub täielik sotsialism, täielik kommunism, kus kõik pahed kaovad. Selline on kristliku mõtteviisi struktuur ja vasakpoolse poliitilise mõtlemise struktuur ning nõnda mõtlevad ka mitmed poliitilised rühmitused, kes küll ei kuulu vasakpoolsete hulka, kuid usuvad vägivaldsesse ja drastilisse muutusesse, sest kõik ketserid ja pahelised inimesed tuleb ajada kas hauda või ümber kasvatada.
- Niiviisi kirjeldatuna kõlab see nagu hullus - ja hullus see ongi.
- Doris Lessing, "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame", tlk Krista Kaer, LR nr 22/2018, lk 25
- See kool oli tõesti põhja vajuv laev. Aerud olid ammu üleliigsed. Kõik kaitsesid ainult omaenda elulugu. Mis muud jääbki inimesel üle, kui sündmuste juhuslikule, paratamatule reale mingi mõte omistada? Abiellumine, esimese lapse vältimatu sünd, peaaegu paratamatu teise lapse sünd. Thiele kui korralik punanahk oli oma naiselt veel ka kolmanda välja võidelnud. Kommunistid said kolm, pastorid neli või viis ning asotsiaalid kuus või rohkem. (lk 42)
- Judith Schalansky, "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, 2012