Ketser

Proosa

• Igaüks, kes võtab vaevaks järele mõelda, mõistab, et meie usk ja teadmised vajavad harjutamist, nagu meie kehaliikmed ja näojume vajavad liikumist värskes õhus. Pühakiri võrdleb tõde vuliseva allikaga; kui tema veed aina takistamatult voolata ei saa, mandub ta ühetaolisuse ja kombetäitmise mudamülkaks. Inimene võib ka tões ketser olla: kui ta usub kõiksugu asju seepärast, et tema hingekarjane nii ütleb, või nõukogu nii otsustab, ilma mingi muu põhjuseta, siis muutub tema tõde ketserluseks, isegi kui tema usk õige on.
  • John Milton, "Areopagitica. Kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks", tlk Henno Rajandi, Loomingu Raamatukogu 36/1987, lk 32

• Religioossed inimesed on praegu ja peavadki olema ketserid – sest me ei tohi palvetada, välja arvatud eelnevalt koostatud sõnalises "vormis", ega mõelda Jumalale, välja arvatud etteantud mõtte piires.
  • Florence Nightingale, "Cassandra", rmt: "Cassandra and Other Selections from Suggestions for Thought", toim Mary Poovey, NY: New York University Press, 1992, lk 223

• Romaanidest ja teatrietendustelt oli talle jäänud ju mulje, et Te Deum oli mingisugune triumfiulg, mida katoliiklased tavaliselt suust välja paiskasid, kui nad Pärtliööd pidades olid endal tublisti tuju tõstnud, või tahmaseid krahve maha lõid, kuna Miserere't kasutati rohkem siis, kui ketsereid põletati või vallatuid nunni sisse müüriti.
  • Sigrid Undset, "Gymnadenia", tlk Elvi Lumet, Tallinn: Eesti Raamat, 2003, lk 98

• Me ei hävita ketserit sellepärast, et ta on meie vastu: kuni ta on meie vastu, me ei hävita teda iial. Me pöörame teda, me alistame ta sisima olemuse, me kujundame ta ümber. Me toome ta enda leeri, mitte näiliselt, vaid tõsiselt, kogu südame ja hingega. Me teeme ta üheks meie hulgast, enne kui me ta ära tapame.
  • George Orwell, 1984, III osa, tlk Elias Treeman, 1990

• Usun, et nõiduda saab, usun tonte ja kodukäijaid, mitte jonni pärast, vaid lihtsalt usun, sest see sõltub otseselt kõigist muust. Usun et puud võivad olla inimesele vihased ja kivid talle kätte maksa, - aga kuradit ei usu. Ja see on meie usu sees ja usu alus otsekohe. Tulemus on ju see, et olen niiviisi iga vuntsi jaoks ketser - olgu see siis vanaluterlane, keskvoolu mees või protestant. Praht sellest tuleb korra, ma mõtlen, - väga lõbuski sõda vast. Ja kiskuda mulle meeldib, sest tunnen olevat enda ikka kaunis tugevavõitu kiskuma. Muidugi, nagu musugune primitiivne olend, kes ühtki asja ei tee "tõe saavutamise pärast" s.o. iseendale auks ja kuulsuseks, vaid mulle sarnane jantimine teeb lõbu. Tunnen vahel kohe jubedalt selgelt, et ma loodud pole "teadlaseks", sest ma ei taha "otsida tõde", vaid ainult taga mängida nagu kassipojaga. Pole ikka seda tõsidust, mida nii väga nõutakse, võib olla, ka mitte aukartust asja vastu, millega tegemist teen. Ta on ainult mu kapsapeenar ja ma katsetan, et näha milline asi kapsast võib saada kui ta on iseäralist viisi rammutatud. Muu on täiesti ükskõik.
  • Uku Masing, "Uskuda, elada. 59 kirja Kiivitile", Ilmamaa, 2006, lk 238

• Ketseriks teeb kirg, mitte tarkus.
  • Arvo Valton, "Uksed kriuksuvad öösiti", 1977, lk 79

• [Adso:] See, mida ma nägin kloostris (ja millest ma kavatsen jutustada edaspidi), pani mind arvama, et just inkvisiitorid ise sünnitavad ketserlust. Ja mitte ainult selles mõttes, et nad kuulutavad jumalasalgajateks neid, kes seda ei ole, vaid ka seetõttu, et nad suruvad ketserlust maha nii raevukalt, et paljud kuulutavad ennast ketserluse poolehoidjaks nende kiuste. See on tõepoolest lausa saatanlik suletud ring, aidaku meid Issand. (lk 55)
• [Abt:] Kas te võiksite mulle öelda, teie, kes te teate ketserite kohta kõike, nii nagu te oleksite üks nende seast, kus on siis tõde?"

"Tihtipeale ei ole teda mitte kuskil," vastas William kurvalt.

"Näete nüüd, ka teie ei ole võimeline eristama ketserit mitteketserist. Mina võin vähemalt toetuda reeglile. Ma tean, et ketserid on need, kes ähvardavad õiguskorda, millele toetub Jumala rahvas. Ja ma olen keisririigi poolt, sest et ta tagab selle korra. Ja ma olen paavsti vastu, sest et ta annab võimu piiskoppidele linnades, kes astuvad liitu kaupmeeste ja gildidega ning ei suuda seda korda tagada. Meie oleme seda taganud ja pidanud sajandeid. Mis puutub ketseritega ümberkäimisse, siis on mul ka selle kohta olemas üks reegel, mis lähtub Citeaux’ abti Arnaldus Amalricuse vastusest neile, kes tulid talt küsima, mida hakata peale Beziers’ linna elanikega, keda kahtlustati ketserluses. "Tapke nad kõik maha," vastas abt. "Küll Issand enda omad ära tunneb."

William vaatas maha ja oli tükk aega vait. Lõpuks ütles ta:

"Jah, me vallutasime Beziers’ ja meie mõõga läbi langes kakskümmend tuhat inimest, olenemata nende päritolust, soost või elueast. Pärast seda rööviti linn tühjaks ja põletati maani maha."

"Ka püha sõda on sõda."

"Ka püha sõda on sõda. Seetõttu ei peaks ehk ka pühi sõdu olema."

• Umberto Eco, "Roosi nimi", tlk Merike Pau, 1997, lk 156-157

• Kas kristlasi liidavad Jeesuse õpetussõnad, tema teinekord mõistatuslikud laused sellest, kuidas olla inimene? Ei. Sest elada nende järgi on liiga raske. Liidavad valed ja legendid, mis Jeesuse tundmatu elu ümber kokku keerutati, et rõhutada tema jumalikkust. Võid tappa, varastada, rikkuda abielu ja kurnata ligimest, aga jääda ikka heaks kristlaseks. Või vähemalt kristlaseks, sest eks meil kõigil... ole omad patud. Aga niipea kui avaldad kahtlust, et kas Jeesus, kui ta inimene oli, pidi siis tingimata neitsist ilmale tulema (ja miks? kas siis neitsistsünd on kuidagi parem?), kas ta tõesti pidi elutust laibast ellu ärkama ja ihulikul kujul taevasse lendama nagu mingi taevakeha (eks me kõik südames tea, et mis surnud, see surnud, ja keegi ei tule tagasi siia maa peale ega taevasse ega kuhugi) -, niipea oled kõige suurem ketser ja jumalavastane. Oled vaenlane. Sest valesse uskuda on magus. Ja just sellepärast, et kõik tegelikult teavad, et see vale on, ei tohi seda kahtluse alla seada. Kui sead, saad enda kaela usklike kogu viha. Arvad enda välja, saatana käsilaste hulka.
  • Tõnu Õnnepalu, "Valede kataloog. Inglise aed", 2017, lk 117-118

Luule

Su silmis, ketser, näen ehk unelmaid
nii võrratuid, et usun sedamaid:
vaim veiniojaks muudab tuleriida.
Eks sinu pilgule ma enda oma liida —
kõrv heliseb ja suuga kuulen vaid,

kuis suureks saareks kasvab lummuslaid-
Me vaimusõõrmeis õiteks saavad haid,
aroomi nende uimist aina kiida.
Jõeks oja tee, sa ära aega viida:
su silmis, ketser, näen siis unelmaid
nii võrratuid, et hooman sedamaid —

sul alles tuleriidal vägevaks saab taid.

• Andres Ehin, "Toledo rondell" kogus "Vaimusõõrmed" (1978), lk 51

Film

• [Kloostriülem:] Vabad mehed ongi need kõige suuremad ketserid.
  • "Viimne reliikvia"