Iisrael

Allikas: Vikitsitaadid

Iisrael on pisike maa Lähis-Idas Vahemere kaldal, tänapäeval juudi rahvusriik.

Piibel[muuda]

6 Siis Issand läkitas rahva sekka mürgiseid madusid ja need salvasid rahvast ning Iisraelis suri palju rahvast.
7 Siis rahvas tuli Moosese juurde ja nad ütlesid: "Me tegime pattu, et rääkisime vastu Jumalale ja sinule. Palu Issandat, et ta võtaks meilt ära need maod!" Ja Mooses palvetas rahva eest.
8 Ja Issand ütles Moosesele: "Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!"
9 Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama.


Ta annab teada oma sõna Jaakobile
ja Iisraelile oma määrused ja seadused.


  • Ja Issand tuli ning seisis ja hüüdis nagu eelmistel kordadel: "Saamuel! Saamuel!" Ja Saamuel vastas: "Räägi, sest su sulane kuuleb!"
11 Ja Issand ütles Saamuelile: "Vaata, mina teen Iisraelis midagi, mis igaühel, kes sellest kuuleb, paneb mõlemad kõrvad kumisema."


20 Ja kogu Iisrael pidi minema alla vilistite juurde teritama, igamees oma saharauda, kõblast, kirvest ja raudlabidat.


  • Ja Gaad tuli Taaveti juurde, kuulutas seda ning ütles temale: "Kas peaks su maale tulema seitsmeks aastaks nälg? Või kas tahaksid kolm kuud põgeneda oma vaenlaste eest, kes sind taga ajavad? Või peaks su maal olema kolm päeva katk? Mõtle nüüd järele ja vaata, mida ma vastan temale, kes mind läkitas!"
14 Ja Taavet ütles Gaadile: "Mul on väga kitsas käes. Langegem siiski Issanda kätte, sest tema halastus on suur, aga inimeste kätte ma ei tahaks langeda!"
15 Siis saatis Issand Iisraelisse katku, alates hommikust kuni määratud ajani; ja rahvast suri Daanist kuni Beer-Sebani seitsekümmend tuhat meest.


Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib: see on õnnetu ülesanne, mille Jumal on andnud inimlastele nende vaevamiseks.
Ma nägin igasugu tegusid, mis päikese all tehakse, ja vaata, see kõik on tühi töö ja vaimunärimine.
  • Koguja raamat, ptk 1, salmid 12-14


Draama[muuda]

  • JUUDIT. Sa tunned vagajuttu emast, kes suure põua ajal oma sooned avas, kes päästis vallali oma keha tuiksooned, et joota oma ihusugu. Kui sa oma last armastad, siis mine tee niisamuti. Sina ise oled vana, tema on noor, sina oled sigimata, aga tema võib kord Iisraelile sugu saata.
NAINE. Juudit, sul on vagaduse ja tarkuse kuulsus Iisraeli naiste seas, kasvades istusid vana Siimeoni jalge ees, aga ometi räägib sinu suu hirmust asja Jehoova vastu. Sinu sõnad on täis pattu.

Proosa[muuda]

  • ...Käsk on jäänud meiega. Ja täna on selle nõuded veel pakilisemad kui kunagi varem. Meil on tarvis oma maad, et seda käsku täita; meil on tarvis vabadust, et omaenda elu korraldada; mitte mingeid katseid ei saa ette võtta võõral maal ja võõraste seaduste võimu all. Ei saa olla, et meid jäetakse ilma õigusest oma maale ja eneseteostuse vabadusele...


  • [Padre Blazon:] Ent minu mõtted... Kristusest näiteks. Ta tuleb tagasi, tuleb ju? Ausalt öelda ma kahtlen, kas ta üldse väga kaugel on olnud. Aga kui ta peaks tagasi tulema, siis arvatavasti loodab igaüks, et ta just tema eest tuleb kastaneid tulest välja tooma. Mis nad ütlevad, kui ta nagu eelmine kord tuleb ja laostab viinamäenikke, peksab ühel päeval rahavahetajad pühakojast välja ning sõbrustab järgmisel rikastega? Teate, tal on kole äkiline iseloom, kahtlemata isalt päritud. Kas ta tuleb kui läänemaalane... ütleme iirlase või teksaslase kujul ... kuna kristluse kants on Läänes? Vaevalt ta enam juut on, sest siis läheks asi päris hulluks. Araablased naeraksid end ribadeks, kui Iisrael pakuks välja kahtlasevõitu trooninõudleja. Kas ta lahendab vastuolud katoliiklaste ja protestantide vahel? Kõik need küsimused näivad kergemeelsed nagu lapse küsimused. Kuid kas ei öelnud ta ise, et me peame olema kui lapsed?


  • Piibel oli keskaja kroonikutele üldse armas, aga Henrik lööb teised üle: tema Piiblist pärit väljendite arv ületab tuhande. Kroonikas on nagu põimunud kaks teksti: Henriku jutustus 13. sajandi alguse Baltikumis toimuvast ja Piibli sõnum sündmustest muistses Lähis-Idas. Ordurüütlid kõnelevad Iisraeli meeste sõnul, paganad tsiteerivad muistseid vilisteid ja koos Tarapitaga langeb Egiptuse vaarao. Tulemuseks on ilmaliku ajaloo (Liivimaal toimuva) ja püha ajaloo (piibliteksti) sulam: kogu elu on kahekordne, miski ei toimu ainult siin ja praegu, täna, Tartus või Eestis, vaid peegeldab taeva ja põrgu igavest võitlust.


Luule[muuda]

Oh mu kodumaa, vaene ja võrratult ilus!
Kuninganna koduta, kuningas kroonita seal.
Seitse päeva vaid aastas sa kevadeilus,
vihm ja kõledus vahepeal.

Kuid kõikjal on roosid seitse päeva
ja kõikjal on kastemärg seitse päeva
ja avatud aknad on seitse päeva
ja kõik kerjused õhtuti kokku saavad
ja valgust kui sõpra nad tervitavad
ja kõik kerjused rõõmu näevad.
...
Oh mu kodumaa, vaene ja näguripäevis!
Kuninganna koduta, kuningas kroonita seal.
Ühe lauludes ainult Sa kiitust näeksid,
kogu ilm vaid su süüd ja su häbi neab.

Kõnnin risti ja põiki ma, taas ja taas
igal turuplatsil ja tänaval,
su vägevaist varemeist hoian ma
iga kivi ja laulu sees märgin ta ära.

Riigist riiki, mäel ja lausikul maal
sama lugu mängin leierkastiga,
ülistades su vaesuse sära.

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel