Joomine

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Rüüpav faun Nordkircheni lossi juures Saksamaal
Gerrit van Honthorst. Rõõmus viiuldaja (1624)

Joomiseks nimetatakse paljude selgrootute ja selgroogsete loomade eluspüsimiseks vajalikku füsioloogilist toimingut ja sellega seotud käitumist, mille käigus loom joob, janu kustutamiseks, harilikult suu või söögiavause kaudu vett või muid vedelikke väliskeskkonnast ja neelab selle alla. Sageli tarvitatakse selleks etanooli vesilahuseid ohtrate lisanditega.

  • Räägitakse, et Gröönimaal juuakse palju. See on täiesti põhjendamatu alahindamine. Juuakse kohutavalt palju. (lk 21)
    • Peter Høeg "Preili Smilla lumetaju", Varrak 1997, tlk Arvo Alas
  • ...ma tahan jutustada veel natuke Soomest. Meil on vist rohkem põhjapõtru kui üheski teises paigas maamuna peal. Oluline osa alkohoolikuist ja tangohuvilistest kuulub samuti meile. Igaüks, kes on veetnud Soomes talve, mõistab, kust tuleb üleüldine joomarlus. Tangosõpradele õigustust ei ole, kuid nemad kogunevad õnneks peamiselt väikelinnadesse, kuhu võib ka mitte ronida.
  • Vimes üritas. See polnud lihtne. Talle meenus uduselt, et ta jõi, et unustada. Selle tegi aga mõttetuks tõsiasi, et ta ei mäletanud enam, mida ta unustada tahtis. Lõppkokkuvõttes jõi ta selleks, et oma joomist unustada.
    • Terry Pratchett, "Vahid! Vahid!". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak 2002, lk 51-52


Harva olen minagi kilki laulmas kuulnud,
tihtimalt ise, kilk peas, laulnud.


Kuu ku nülitu konn miu laasin
kesk üüd ma ütsinde juu
ja jorute tõusvan kuraasin
kik mis om kik mis om - om muu

  • Nikolai Baturin, "Tõusvan kuraasin". - kogus "Kajokurelend", Tallinn: Eesti Raamat 1975, lk 54


Ei egä kurta või. Me käsi käip äste
kõrgen kaaren et maha loksup rüüp -
siinsaman manu kallap räämän tüüp
et kokkuvõtten käip me käsi tõest äste.
/---/
Proos't! aig jälle piikerd tõsta om vist
Küll kohutav on juvva kullat kolpest
kuid lohutav: viil mitte meie omist!

  • Nikolai Baturin, "T(r)oostilaul". - kogus "Kajokurelend", Tallinn: Eesti Raamat 1975, lk 63


Kullakene, kalla, kalla -
vala ükskõik, kuhu -
kallist viina üle kalla-
õie kala suhu!
...
laud ei ole liivaluide!
Mees peab jooma, looma!
Tema ars on longa, muide:
tappa endas looma!


ÕLU OLI HEA.
Kus on mu püksid?

"Ma pean jooma"[muuda]

Põllumaa on joomas,
maada joovad metsad;
oja annab juua
sinimere suule;
päev on joomas merda,
kuu on joomas päeva.
Mind mu sõber sõimab,
et ma tahan juua


"Kolm musketäri"[muuda]

Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977).

  • Ei võiks öelda, et vein oli see, mis tegi ta [Athose] kurvaks; otse vastupidi, ta jõi ainult selleks, et kurbust eemale peletada, kuigi see ravim, nagu me juba ütlesime, tegi ta veel süngemaks. (lk 269)
  • "Aga kus ta siis lõpuks on?" karjus d'Artagnan. "Kus on Athos?"
"Keldris, härra."
"Kuidas, närukael, te hoiate teda sestpeale keldris?"
"Püha heldus! Ei, härra. Meie peaksime teda keldris hoidma? Te siis ei tea, mis ta seal keldris teeb? Oh, kui te suudaksite ta sealt välja tuua, oleksin teile elu lõpuni tänulik, austaksin teid nagu oma kaitsepühakut." (lk 273)
  • "Kas olete haavatud?" küsis d'Artagnan.
"Mina? Mitte sugugi. Olen ainult maani täis. Kunagi ei ole ükski inimene selleks rohkem vaeva näinud. Jumala eest, peremees! Vannun, et ma üksi olen oma sadaviiskümmend pudelit ära joonud." (lk 276)
  • "See mees on päris vaat!" lausus peremees endamisi. "Kui ta jääb veel kaheks nädalaks ja maksab kõige eest, mis joob, siis saan ma oma äriasjad jälle korda." (lk 279)
  • "Noored mehed ei oska enam juua," ütles Athos teda [d'Artagnani] kaastundlikult silmitsedes. "Ja ometi on see poiss parem kui teised." (lk 282)
  • "Ja mida te tegite oma küreedega?" küsis d'Artagnan.
"Mu kallis, kutsusin nad järgmisel päeval lõunale," kõneles Aramis. "Siin on suurepärane vein, olgu muuseas öeldud. Jootsin nad nii täis, kui sain. Seepeale keelas küree mul musketärikuuest loobuda ja jesuiit palus, et aitaksin tal musketäriks saada." (lk 291)


Vanasõnad[muuda]

  • Anna mõis kätte, joob mõisagi nahka!
  • Haigus söödab ja joodab, aga ei lihuta.
  • Igakord ei ole viga joogis, vaid vahel (mõnikord) ka vasikas.
  • Igal talul oma taar, igal perel oma viis.
  • Kali, ära kääri üle jõu (ääre)!
  • Kel janu, sel jalad, kel nälg, sel näpud.
  • Kes põhja joob, poja saab.
  • Kurk kulutab enam kui käed teenivad.
  • Kuulus kuninga tõbi ja vaese mehe taar.
  • Mis saab, ikka kurgust alla.
  • Raiskab (joob) rohkem kui jaksab teenida.
  • Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta.
  • Suured söömad, suured joomad.
  • Taar söök, taar jook, taar töö ka.
  • Õlu tehtud meestel juua, kali naistel kallutada.
  • Ükski ei ela söömata ega joomata.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel