Pohmell

Ludwig Knaus, "Hommik pärast pidu" (1853)

Henri de Toulouse-Lautrec, "Pohmell. Suzanne Valadoni portree" (u 1888)

Proosa

• Ainus ravim tõelise pohmelli vastu on surm.
  • Robert Benchley, "Coffee Versus Gin", rmt: "My Ten Years in a Quandary and How They Grew" (1936)

• Naised lõikusid toorest verist liha ja rüüpasid peaparanduseks klaasist veini. Pakkusid Theole ka, kuid Theo ei parandanud kunagi pead. Ta jõi küll igal õhtul, kuid pohmelust ei ravinud. Ta ei pidanud seda õigeks. Pohmelusesündroom on ju üks kindlamaid kroonilise alkohooliku tunnuseid. Ja see on ka nõrga mehe tunnus. Kuidas Theo vahel hommikuti õlut tahtis! Ta kaanis kraani all vett, aga see ei kustuta ju janu. Ent ta oli otsustanud vastu pidada kuni vähegi võimalik. Tõsi, pohmeluses ei teinud ta tervisejooksu ega muid tapvaid asju, nagu mõned idioodid, keda ta tundis. Need mehed ravisid pohmelust spordiga. Ime polnud, et üks neist juba infarkti sai. Ainus, mida Theo endale hommikul lubas, oli hapukurk, hästi soolane tomatimahl või siis suuremas koguses piima. Isegi äädikajoomist pidas ta tervist kahjustavaks.
  • Mati Unt, "Sügisball", 1979, lk 34-35

• Mul on olnud peaaegu karske kodu, mu enda kogemused piirduvad veinilimpsimise, õllejoomise ja niisama pidutsemisega, nagu noorte inimeste vaba aja veetmine käis. Kui sai liiga palju joodud, põeti järgmisel päeval kuni hilise õhtupoolikuni hirmsat kassiahastust. Siis mindi lähemasse poodi ja osteti karp mannakreemi. See ja piim olid rohuks head alati.
  • Tuula-Liina Varis, "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk Piret Saluri, 2012, lk 39

• Joon kirjutamise kõrvale kohvi ja rohkelt vett, et vedelikupuuduse käes vaevlevat keha eilsest patust turgutada. Hispaania ja vein käivad kokku, aga otsustan, et kirglikkusega tuleb tagasi tõmmata. Muidu on see hävitav sõltuvus, mitte kirglikkus.
• Kertu Jukkum, "Ma naeran, et ma nutan", 2020, lk 176

Luule

Mul voodi kõrval tilguti
ja süstal randmel veenis,
ning hetketi ja pilguti
näib, et mu säng on kreenis.

Just lahkus tohter palatist,
pohmell on postnarkoosne,
ma mõtlen kurgisalatist,
kuid mälu on skleroosne.

• Harald Rajamets, "Tilguti" [1993] kogus "Aeg astuda" (1997), lk 99