Rait Avestik
Ilme
Rait Avestik (sündinud 30. märtsil 1974) on eesti teatrikriitik ja -uurija, literaat, fotograaf.
- Kui "Hamlet" ilmub mõne teatri mängukavva, tuntakse esmalt huvi, kes ja kuidas mängib Hamletit, millise tõlgenduse on saanud näidend ja kuidas kogu see ettevõtmine kõlab kokku tänapäevaga. Ammustest aegadest pärit tõdemuses, et "Hamletit" saab lavastada üksnes siis, kui on olemas sobiv nimiosatäitja, leidub küll terake tõtt, ent üleliia tõsiselt ei maksa seda kitsendust siiski võtta. Hamleti osatäitjas, kes iseenesest mõista võiks eelkõige olla võimekas näitleja, tahetakse tihtipeale näha ka käesolevat ajastut iseloomustavat kodanikku. "Hamleti" lavastustest proovitakse aga leida tuttavaid sõnumeid, tahetakse kogeda ahaa-äratundmisi ja näha ohoo-lahendusi. Ent "Hamletit" saab mängida ka ilma kõige selleta, kui seda teha õiges võtmes.
- Joomine ei ole eesmärk, see ei tundu näidendis isegi pahena, ka Mary narkosõltuvus mitte. Joomine on kui kate millelegi, mida enam ei ole, aga mida kõik tegelased igatsevad.
- Kõlab küll paradoksaalselt, aga üdini realistlik lavapilt ei tekita seda "olukorra tõsiduse tunnet", vaid pigem kisub olustikulisuse ja sealt kaudu juba teatraalsuse poole.
- Rait Avestik, "Lootus targast hommikust" Sirp, 17.05.2019 (Eugene O'Neilli "Pikk päevatee kaob öösse" Vanemuise lavastuse arvustus)