Naeruväärsus

Allikas: Vikitsitaadid
Les Precieuses Ridicules (F.D. Née, 1772)

Proosa[muuda]



  • Kellel puudub julgus olla naeruväärne talle omasel moel, sellel on raske ka omanäoliselt tark olla.
    • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, LR 36/2004, lk 5


  • Ka materialisti põhimõtted on süüdi selles, et olgu need õiged või valed, nad hävitavad ajapikku tema inimlikkuse; ma ei mõtle ainult headust, ma mõtlen lootust, vaprust, luulemeelt, algatusvõimet - kõike, mis teeb inimesest inimese. Näiteks kui materialism teeb kellestki täieliku fatalisti (nagu enamasti juhtub), siis on mõttetu teeselda, et ta selle inimese mingil moel vabamaks teeb. Naeruväärne on vabastajaid mängida, kui te mõttevabadust ainult tahtevabaduse hävitamiseks kasutate. Deterministid ei tule vabastama, vaid aheldama. Nad nimetavad oma seadust õigustatult põhjuslikkuse "ahelaks".


  • Kellel ei oleks luuletamise pattu hinge taga. Noores põlves, koolilapsena, seatakse tihti riime kokku kuu kumast ja tähtehelgist, õrnast õhust ja päevasärast, riimitakse nüüd ja püüd, süüd ja hüüd salmide lõppu, painutatakse rütmi "silmatera ja maakera"; kuid sarnaste vallatuste najal nõuda luuletajaks tunnustamist oleks enam kui naeruvääriline. Kui aga sarnase naeruväärsusega siiski hakkama saadakse, siis on see seletatav ainult enesekriitika puudusega.
    • Helmi Neggo, "Meie seltsid, seltsitegelased ja arvustus". Pealinna Teataja (Petrograd), 20.(3.) november 1916, tsiteeritud väljaandest Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne". Koostanud Hando Runnel, Ilmamaa, 2013, lk 188


  • Sest sellele naeruväärsus taandubki: sinu enda ehtsa ja vahetu elu elamisele, eelarvamustest, kombetruudusest ja dogmadest lahtiütlemisele. Mida isikupärasemad me oleme, mida siiramad on meie kavatsused, mida täielikumalt langeb meie tegu kokku mõttega — seda naeruväärsemad me oleme.
    • Mircea Eliade, "Üleskutse olla naeruväärne" kogus "Kogemata avastatud tõdedest", tlk Riina Jesmin, LR 32-33 2002, lk 11


  • Kusagil südataigas, eemal teedest ja asulatest, kaugel rahvarohkete linnade kivilaantest - nende põhimõtetest, sätetest, korrast ja korraarmastusest; pügatud murust, prahiurnidest, loomaaedadest, iluhekkidest, loosidest, paraadidest - kaugel kõigest, mis Looduse suure puhta palge ees näib jantlik ja naeruväärne. Ent ilma milleta maailm ei saa. Ei saa toota kohvikoort, uut täiuslikku elu ega uusi täiuslikke pomme...
    • Nikolai Baturin, "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 75


  • [Hartenfels:] See võib tunduda naeruväärne panna inimestele selga vanad riided. Aga need pole ainult riided, vaid midagi muud, palju rohkem. Vahest saaksin seda seletada nii, et ma tunnen ennast nii võõras ajas, milles mul on õnnetus elada. Aga kahjuks ei ole mingit võimalust rännata ajas tagasi. See aeg on nii vana, kulunud ja lausa haige. Meeleldi tahaksin minna vähemalt korraks tagasi aega, mis oli noor, täis jõudu ja lootust.


  • See on veider, kuid ainult siis, kui näete mõnd inimest naeruväärses olukorras, saate aru, kui väga armas ta teile on! Igaüks võib inimest imetleda sellepärast, et ta on ilus või huvitav või võluv, kuid see seebimull läheb kohe lõhki, kui temas ilmneb midagi naeruväärset. Minu nõuanne kõigile noortele neiudele, kes kavatsevad abielluda: "Kujutage nüüd ette, et mehel on kohutav nohu, ta räägib läbi nina segaselt hääldades, ta muudkui aevastab ja silmad jooksevad vett. Mis tunded teil siis tema vastu on?"
Tegelikult on see hea proovikivi. Abikaasa armastuses peab minu arvates olema hellus, kiindumus, mis ei hooli nohust ega käitumise iseärasustest. Kirge võib pidada enesestmõistetavaks.


  • "Ta pole Line, ta on Yolande. Milline naeruväärne nimi, kas pole? Ja ta ise on niisama naeruväärne kui tema nimi. Naeruväärsed on tema heledaks värvitud ja pealaele kokku kuhjatud juuksed, roosaks lakitud küüned, mis on pikad nagu loomaküünised, ja kümnesentimeetrise tikk-kontsaga kingad. Yolande on väikest kasvu, väga väikest kasvu, seepärast kannab ta kümnesentimeetriste kontsadega kingi ja naeruväärset soengut."
Arst naerab.


  • [Tiffany Aching:] Ta oli ikka veel väga vihane. Kuidas julges see koletis jõkke ilmuda? Eriti veel koletis, kes on nii... nii... naeruväärne! Kelleks see ennast pidas?


  • Banaanid on ainus demokraatlik toit: neid süües näeb igaüks naeruväärne välja.
    • Jonathan Carroll, "Outside the Dog Museum: A Novel of Love, Death, and Architecture" (2005)