Naeruväärsus

Les Precieuses Ridicules (F.D. Née, 1772)

Proosa

• Naeruväärne episood Emma kesise joonistusega, mida Mr Elton ülistab kui kunstiteost ja laseb Londonis ära raamida, annab tunnistust tema ülipüüdlikkusest ja see ei ole härrasmehelik. Härrasmees tunneb mõõtu ja piire ja ei kunagi äärmustesse. (lk 539-540)
  • Pilvi Rajamäe, "Järelsõna", rmt: Jane Austen, "Emma", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548

• Millegagi ei avalda inimesed oma iseloomu rohkem kui selle läbi, mida nad naeruväärseks peavad.
  • Johann Wolfgang Goethe, "Aforisme". Tõlkinud Mati Sirkel. Loomingu Raamatukogu 33/1974, lk 15

• 163. On lõpmatu hulk käitumisi, mis näivad naeruväärseina, kuid mille varjatud põhjused on väga arukad ja väga kindlad.
  • François de La Rochefoucauld, "Maksiimid", tlk Aleksander Aspel, rmt "Valik prantsuse esseid", 1938

• Kellel puudub julgus olla naeruväärne talle omasel moel, sellel on raske ka omanäoliselt tark olla.
  • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 36/2004, lk 5

• Ka materialisti põhimõtted on süüdi selles, et olgu need õiged või valed, nad hävitavad ajapikku tema inimlikkuse; ma ei mõtle ainult headust, ma mõtlen lootust, vaprust, luulemeelt, algatusvõimet - kõike, mis teeb inimesest inimese. Näiteks kui materialism teeb kellestki täieliku fatalisti (nagu enamasti juhtub), siis on mõttetu teeselda, et ta selle inimese mingil moel vabamaks teeb. Naeruväärne on vabastajaid mängida, kui te mõttevabadust ainult tahtevabaduse hävitamiseks kasutate. Deterministid ei tule vabastama, vaid aheldama. Nad nimetavad oma seadust õigustatult põhjuslikkuse "ahelaks".
  • Gilbert Keith Chesterton, "Õigest usust", peatükk "Maniakk". Tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: Kuldsulg 2011, lk 27

• Kusagil südataigas, eemal teedest ja asulatest, kaugel rahvarohkete linnade kivilaantest - nende põhimõtetest, sätetest, korrast ja korraarmastusest; pügatud murust, prahiurnidest, loomaaedadest, iluhekkidest, loosidest, paraadidest - kaugel kõigest, mis Looduse suure puhta palge ees näib jantlik ja naeruväärne. Ent ilma milleta maailm ei saa. Ei saa toota kohvikoort, uut täiuslikku elu ega uusi täiuslikke pomme...
  • Nikolai Baturin, "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas". Tallinn: Eesti Raamat 1973, lk 75

• [Hartenfels:] See võib tunduda naeruväärne panna inimestele selga vanad riided. Aga need pole ainult riided, vaid midagi muud, palju rohkem. Vahest saaksin seda seletada nii, et ma tunnen ennast nii võõras ajas, milles mul on õnnetus elada. Aga kahjuks ei ole mingit võimalust rännata ajas tagasi. See aeg on nii vana, kulunud ja lausa haige. Meeleldi tahaksin minna vähemalt korraks tagasi aega, mis oli noor, täis jõudu ja lootust.
  • Karl Ristikivi, "Rooma päevik", 17. mai

• Banaanid on ainus demokraatlik toit: neid süües näeb igaüks naeruväärne välja.
  • Jonathan Carroll, "Outside the Dog Museum: A Novel of Love, Death, and Architecture" (2005)

• Teatri needuseks on tema naeruväärne esituslikkuse taak, tihti toimub teater nii, et väljaõppinud loomeinimesed tulevad kokku ja hakkavad siis koos midagi esitama, ilma midagi ise väljendamata.
  • Meelis Oidsalu, "Ilu ja kõnekus ei ole teatris sünonüümid" ERR, 01.03.2019

• Rutiin ja see, millega ta selle täidab, on inimese enda teha ning selle lõhkumiseks võimalusi on. Hea on jääda korra rutiinis seisma ja tajuda enese naeruväärsust selle rutiini sees.
  • Paavo Piik, intervjuu: "Paavo Piik: hea on jääda korra rutiinis seisma ja tajuda enese naeruväärsust selle rutiini sees", ERR/Vikerraadio "Vikerhommik", 24.03.2021

• See on veider, kuid ainult siis, kui näete mõnd inimest naeruväärses olukorras, saate aru, kui väga armas ta teile on! Igaüks võib inimest imetleda sellepärast, et ta on ilus või huvitav või võluv, kuid see seebimull läheb kohe lõhki, kui temas ilmneb midagi naeruväärset. Minu nõuanne kõigile noortele neiudele, kes kavatsevad abielluda: "Kujutage nüüd ette, et mehel on kohutav nohu, ta räägib läbi nina segaselt hääldades, ta muudkui aevastab ja silmad jooksevad vett. Mis tunded teil siis tema vastu on?"

Tegelikult on see hea proovikivi. Abikaasa armastuses peab minu arvates olema hellus, kiindumus, mis ei hooli nohust ega käitumise iseärasustest. Kirge võib pidada enesestmõistetavaks. (lk 67)

• Agatha Christie, "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996

• "Ta pole Line, ta on Yolande. Milline naeruväärne nimi, kas pole? Ja ta ise on niisama naeruväärne kui tema nimi. Naeruväärsed on tema heledaks värvitud ja pealaele kokku kuhjatud juuksed, roosaks lakitud küüned, mis on pikad nagu loomaküünised, ja kümnesentimeetrise tikk-kontsaga kingad. Yolande on väikest kasvu, väga väikest kasvu, seepärast kannab ta kümnesentimeetriste kontsadega kingi ja naeruväärset soengut."

Arst naerab. (lk 9)

• Ágota Kristóf, "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001