Katrin Tiidenberg

Allikas: Vikitsitaadid
Katrin Tiidenberg 2018. aastal Tallinna Ülikooli juures.

Katrin Tiidenberg (sündinud 26. juulil 1980) on eesti sotsioloog.

Intervjuud[muuda]

  • [Rahastuse taotlemisest:] Väga raske on end motiveerida, kui sa tead kolleegidelt juba ette, et peaaegu alati jääd ilma. Niigi on kiire ja siis pead sa veel kuskilt võtma aja, et nädalate kaupa ebameeldiva taotlusvormiga pusserdada. (lk 216)
  • Need, kes toovad regulaarselt grante sisse, võivad mingil hetkel omandada grandi saamise nišioskuse, mis ei garanteeri samas, et neil on oskusi ja aega, et olla hea teadlane, istuda andmetega, teha uuringut, sest väga suur aeg läheb grandi hankimisele, manageerimisele ja lõpetamisele ning järgmise grandi sissetoomisele. (lk 217)
  • Ajakirjanduslik tsiteerimine, mis erineb teaduslikust tsiteerimisest ja viitamisest, on teadlastele harjumatu, ja siis ongi nii, et lugu koosneb minu mõtetest, aga tsitaadina kasutatakse kõige igavamat poolikut lauset. (lk 218)
  • [Retsensentide tagasisidest:] Sellesse maailma sisenedes mõjub kriitika täieliku absurdina, sest selle detailsus ja negatiivsus tähendaks igas muus kontekstis, et sa oled kriitiku hinnangul täiesti rumal inimene, kuid meie maailmas on see protsessi loomulik osa. (lk 221)
  • Teadlase elu on niivõrd spetsiifiline, et kui su pereliikmed pole just sama valdkonna teadlased, on väga keerukas neile oma tööalaseid muresid kurta. See on müstiline, imelik maailm – selleks, et keegi väljastpoolt saaks sulle kaasa tunda, pead pool tundi kogu süsteemi lahti seletama. (lk 223)
    • Katrin Tiidenberg, rmt: Virgo Siil, "Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti", Argo, 2019

Artiklid[muuda]

  • Viimasel ajal lahatakse ühis- ja pärusmeedias aina enam igasuguste isehakanud gurude ja võlujogurti­meistrite tegevust ja selle võimalikke tagajärgi. Juhitakse tähelepanu murettekitavale trendile, kus erialase ettevalmistuseta inimesed oma veendumused esmalt elustiiliks, siis isiksuseks ja seejärel karjääriks vormivad ning kaaskodanikele erineval määral tervist kahjustavaid märjukesi (kloor, uriin) ja pedagoogilisi teenuseid (energiateraapia, õnnekoolitus) müüvad. Uhhuu-pilkamine uudislugudes ja meemides on suures osas mõistetav. Siiski on paslik küsida: miks võlubakteritel ja ürgenergial siinmail nii viljakas pinnas on ja kes enamasti naerualuseks saavad.
  • Eestis on aga puudu psühhiaatritest, kliinilistest psühholoogidest, kooli­psühholoogidest, vaimse tervise õdedest ja perearstidest. Ka vaimse tervise häbimärgistatuse poolest jätab olukord soovida. Alternatiivtõlgendusgruppides on aga abiandjaid rohkesti, sealt saab üldjuhul tasuta ja kiiresti mitmekesiseid lahendusi kõiksugustele probleemidele. Mees petab? Palun! Juuksed kukuvad välja? Palun! Tööl kiusatakse? Palun! Uuritud grupid on paljudele üks vähestest kohtadest, kus nad mõistvat suhtumist kogevad ning end väärtustatuna tunnevad. See on muidugi kahe teraga mõõk. Mõtte- ja saatusekaaslaste leidmine mõjub küll võimestavalt, ent aitab kaasa ebateaduse levikule ja võib mõnel juhul viia väärinfopõhisele ja destruktiivsele aktivismile. Lisaks võivad (vaimse) tervise probleemiga inimesed sedalaadi gruppide tõttu ilma jääda teaduspõhisest abist. See ei muuda aga asjaolu, et alternatiivtõlgendusgrupid täidavad tervishoiusüsteemi ressursipuudusest tekkinud tühimikke ja nende populaarsus näitab, et suurel hulgal meie kaasmaalastest on rahuldamata vajadusi mitte üksnes professionaalse abi, vaid ka kuuluvuse ja mõistetud olemise asjus.
  • Kristiina Raud viis eelmisel aastal koos Turu-Uuringute ASiga läbi fookusgrupiuuringu, kust eendus Eesti naine, kes: hoolitseb laste, aga ka mehe eest, kuna "mõnikord on vaja purjus mees koju viia"; on "sama töökas kui Eesti mees", ent "alamakstud", ja peab sageli "töötama mitmel töökohal"; on "tark", "haritud", "iseseisev", "enesekindel", aga "väga hooliv", ja "hea ema"; on "tervislike eluviisidega" ja "ilus", kuna "hoolitseb alati enda eest". Oma vaba aja (millise? ma küsin) pühendab ta sõpradele, perele, "käsi- ja aiatööle".
Usutavasti olete nõus, et tegemist on väga nõudliku kriteeriumikogumiga. Kas on võimalik, et eesti naiseks olemise standardid lausa innustavad uhhuulusse sukelduma? Kui valida on alamakstud ja ülekoormatud iseseisvuse ja spirituaalse yoni massaaži vahel, siis kumb neist nüüd ebaratsionaalne on?

Välislingid[muuda]