Kristiina Ross

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kristiina Ross (neiuna Kristiina Kross; sündinud 3. juunil 1955 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja tõlkija.

Tema eestinduses on ilmunud Blaise Pascali "Mõtted", Michel de Montaigne'i "Esseed", Pierre Choderlos de Laclos' "Ohtlikud suhted", teoseid markii de Sade'ilt, Rousseault ja teistelt, lisaks sellele on Ross tõlkinud heebrea luulet ning tegelnud eestikeelse piiblitõlke ajalooga.

Kristiina Ross on Jaan Krossi ja Helga Krossi tütar, ta on abielus muusikateadlase Jaan Rossiga, nende tütar on Johanna Ross.


  • Arvatavasti saab ka teadlasi aretada ja peabki aretama. Praegu seda ju tehaksegi, ainult et väga sihikindlalt just süvenemisele vastassuunas, eklektilisuse ja pealiskaudsuse poole. Kogu tülgastuseni paljuräägitud projektipõhisus lihtsalt sunnib niisuguse suhtumise peale. Oskus kõike lennult haarata, pidevalt ümber orienteeruda ja uute olukordadega kohaneda on kindlasti oluline ja tarvilik kunst, aga see võiks jääda ettevõtluse, äri jms asjaliku tegutsemise maailma.
  • Mina olin noor ja uljas ja peaaegu lootsin sellise väljaandega [„Heebrea keele õpik algajatele” (1985)] näiteks meie instituudi tollast direktorit Endel Sõkla natukene ärritada. Sõgel kahjuks ei pannud väljaannet üldse tähele. Ja praegu vaadates ei kannata see õpik metoodiliselt muidugi üldse mingit kriitikat, autoriõiguste jälgimise poolest samuti mitte, sest eks ma vähemalt oma osa kirjutasin lihtsalt saksakeelsete grammatikate pealt kokku.
  • Praegu süvenev suhtumine, et inglise keeles on võimalik kõigest osa saada, on eksitav lihtsustus. Igal humanitaaril võiks olla vähemalt üks oma mitteinglise- ja mitteemakeelne kultuur, mida ta veidike tunneb, et laiemast pildist üldse mingit ettekujutust saada. Ja tajuda, et emakeel ja inglise keel on kumbki ainult üks võimalus asju näha.
  • Läti kultuurilugu tundmata on praktiliselt võimatu eesti kultuuriloos toimunut millegagi suhestada.
  • ... üldiselt on tõlgitava ja tõlkija vastastikuste suhete kohta väga raske öelda, kumb kummaga manipuleerib. Montaigne on sedagi öelnud, et teadmised erinevad igasugusest muust kaubast selle poolest, et teisi asju saab inimene endale soetada ja alles pärast soetamist otsustada, kas ta seda kasutab või mitte, aga kord juba soetatud teadmisest pole enam kuidagi võimalik lahti saada. Mingis mõttes ideed ja mõttevoolud nagu kasutaksid meid eluspüsimiseks, paljunemiseks ja arenemiseks ära, mitte vastupidi.
  • Järjepidevusele ja kompetentsi katkematusele rajatud tegevusi tuleb kirjeldada, nagu koosneksid need erinevatest, omaette alguse ja lõpuga tükkidest. Selline vassimine ja valetamine on kurnav.
  • Samas, ega ingliskeelsed ülevaated ju lausa kuradist ei ole. Neid on kindlasti vaja vahekokkuvõtete ja tutvustustena. Küsimus on lihtsalt proportsioonis ja selles, mis on primaarne. Eesti humanitaarias peaks eestikeelne uurimus kindlasti ülimuslik olema. Sellel alal peaks mõtlema eesti keeles, kui me ei taha iseennast eksootiliseks objektiks taandada.
  • Eneseväärikusega kultuur ja traditsioonid tekivad sajanditepikkuse arengu tulemusel.


  • Keel on pinnavirvendus, milles peegeldub nii kogu selle keele kõnelejaskonna ajalugu ja mõttemaailm kui ka iga üksiku kõneleja päritolu ning mõtlemine. Nii kogukonna kui indiviidi ajalugu ja mõtlemine avalduvad keeles kaudselt ja varjatult, on selle pinnavirvenduse ehk kõneldava ja kirjutatava keele all peidus.
  • Nii nagu keele kui terviku arenemine peegeldab ühiskonna mõttelaadi, kajastab ka iga üksiku inimese kõneldav ja kirjutatav keel seda, kuidas see inimene mõtleb: kas ta mõtleb loogiliselt ja sidusalt või on tema mõttemaailm kaootiline ning segane ja ta ei anna ka ise endale päris täpselt aru, mida ta mõtleb.
  • Asjaolust, et kui inimene ei suuda korrastatult mõelda, ei suuda ta moodustada ka korralikke lauseid, ei saa siiski järeldada, et ladus ja lihvitud keel annaks ilmtingimata tunnistust täpsest ja loogilisest mõtlemisest. Laused võivad olla väga kaunid ja libedad, aga täiesti tühjad, nii et pealispindse keelelise korrektsuse all ei olegi mingit mõtet või tähendust.
  • Võiks arvata, et stagneerunud, stampidega keel on iseloomulik peamiselt stagneerunud ühiskonnale. Ometi tekib ka murranguaegadel hulgaliselt tühje moesõnu. Võib-olla esmakasutaja teab, mida ta ühe või teise väljendiga öelda tahab. Aga hiljem läheb see käibele nagu mingi võluvormel.


Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel