Anarhia

Proosa

Tõeline anarhia on religiooni sigituselement. Kõige positiivse hävingust tõstab ta uue maailmarajajana üles oma kuulsusrikka pea. Nagu iseenesest tõuseb inimene taeva poole, kui miski teda enam ei seo, kõrgemad organid tungivad üldisest ühetaolisest segust ning kõigi inimlike vaimuannete ja jõudude täielikust laosest — maise kuju ürgtuumast — esimesena välja. Jumala vaim hõljub vete kohal ja uue inimese elukohana, igavese elu valgalana saadakse tagasivoogavate lainete kohal esimesena näha üht taevalikku saart.
- Novalis, "Ristiusk ehk Euroopa" (1799), tlk Toomas Rosin, Akadeemia nr 10/1997, lk 2078

Vaadates maailma tervikuna, pole suundumus aastakümneid olnud mitte anarhia suunas vaid orjanduse taaskehtestamise suunas. Me võime olla teel mitte üleüldise kollapsi suunas, vaid kohutavalt stabiilse ajastu suunas - sellise nagu see oli antiikaja orjanduslikes impeeriumites.
- George Orwell, "You and the Atom Bomb", Tribune (19. oktoober 1945). Cit. via: Sonia Orwell, Ian Angus, "George Orwell: The Collected Essays, Journalism & Letters, Volume 4: In Front of Your Nose 1946–1950", 2000, lk 9

Kui me olime noored punkarid, siis tahtsime ülemaailmset anarhiat, aga tänapäeval ei saa anarhiat nõuda, sest siis tuleks ISIS selle asemel.
- Tõnu Trubetsky filmis "Enam kui elu" (2018), cit. via: Andra Teede, "Isa, poeg ja püha vaim", Sirp, 27.04.2018 (dokfilmiarvustus)