Prestiiž

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Proosa[muuda]

  • Ei ole raske aru saada, miks Brüsselis töötab üle 2000 tõlgi. EÜ bürokraatia on ainult nende abil töövõimeline. Tõlked kõigi liikmesriikide keeltesse ei kergenda aga sugugi ametlikku tööd ja peale selle toovad kaasa ebatäpsusi. Nüansside erinevused on ju tõlkimisel tavaliseks nähtuseks. Miks ei olda ainult ühe töökeele poolt? On selge, et siin mängib prestiiž suurt osa. Milline suuremaist riikidest ei tahaks, et see just tema keel oleks! Isamaade ja emakeelte Euroopa näitab siin kujukalt oma kontuure - rahvuslik prestiiž avaldub ju eelkõige ka keeleküsimuses. (lk 7)
  • Prantsuskeelsed valloonid Lõuna-Belgias ei mõista, miks nad peaksid teist ametlikku (hollandi) keelt valdama, kuna prantsuse keel on ju internatsionaalne prestiižkeel. Flaamid omakorda ei saa aru, miks nemad peaksid prantsuse keelt õppima, eriti kui nad rahvastikust 60% moodustavad (5,5 miljonit) ja ka majanduslikult tähtsat rolli mängivad. (lk 10)
    • Els Oksaar, "Emakeelte ja isamaade Euroopa. Aulaloeng 19. mai 1993". Tartu: Tartu Ülikool, 1994


  • Keeled erinevad üksteisest tavaliselt mitte ainult struktuuri, vaid ka suhtelise prestiiži poolest. Muidugi sümboliseerib siin keele prestiiž selle inimgrupi prestiiži, kes seda keelt kõneleb. Sellist ühiskonda polegi, mis oleks täiesti stratifitseerimata; ka ainult ühte keelt kõneleval ühiskonnal on teatud hierarhiline struktuur, mille juures kõnestiil või keelepruuk võib mängida identifitseerivat rolli. Igas keeles on tavaliselt murdeid, mis võivad olla territoriaalsed või sotsiaalsed. Sama keele murretel võib olla erisugune prestiiž. Ning rohkem kui ühte keelt kõnelevas ühiskonnas on keele osatähtsus ühiskonna prestiižistruktuuris harlikult õige suur. (lk 12)
    • Ilse Lehiste, "Keelekontakt — keelekonflikt. Aulaloeng 21. mail 1997", Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998