Majapidamistööd

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Minerva Josephine Chapman, "Naine kannu poleerimas" (u 1910-1914)

Proosa[muuda]

  • Pidime siis kodus head lapsed olema ja ilusasti mängima, seda kinnitas ema õhtul juba ette. Tuli kanade järele vaadata, lõuna ajal seale süüa anda, lehm lauta kütkesse panna ja naabritalust vanaeit lehma lüpsma kutsuda. Mõnikord pidime peenraid kitkuma ja lõpuks veel majatalitusi tegema. See oli kõik, mis pidime tegema või mida tohtisime teha. (lk 7)
    • Jüri Parijõgi "Koduseid talitusi tegemas", lk 7-13, rmt: "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981


  • Õie istus uuesti trepile ja mõtles. Kodused talitused pidid tehtud saama, see oli kindel. Sead, vasikas ja talledega lammas tahtsid süüa-juua. Ning Mikule oli tarvis hommikusöök viia, süüa tahtsid ka Kulla, Ants, Ott ja Pisi-Kalju, jah — süüa tahtsid ju ka ta ise, kass Hints ja Murigi. Peale selle tuli hoolikalt kanakarja jälgida, sest need kippusid kui hullud lendama üle aiavärava peenardele siblima. Oh muret, muret küll! (lk 17)
  • — Vaadake, poisid, ütles Õie asjalikult, — siin on väga palju tööd. Meie ise tahame süüa, toad tahavad koristada ja loomad talitada. Kedagi ei ole, kes seda teeks peale meie endi. Teeme nüüd nii, et igaüks võtab ühe töö teha, siis saame kõik ruttu valmis.
Poisid vaatasid teineteisele otsa. Näis, et see jutt neile meeldis, sest ükski Arutalu lastest ei olnud laisk, ja ega Ottki vedelvorst polnud.
— Aga meie peame siis sinu sõna kuulma, venitas Ants. — Kuidas meie, poisid, kuuleme plika sõna! — Ega teil ei olegi tarvis minu sõna kuulda, seletas Õie, — ma ainult näitan teile, mida peate tegema. Pärast kui kõik korras on, siis mängime õuel peitu või mida aga ise tahame.
— Noh, siis võiks küll, arvas Ott. (lk 26-29)
  • — Ei tea, kas kodus kõik ikka korras on?! muretses Arutalu-ema. — Kas kingsepa-ema jõudis ikka kõigega toime tulla?!
— Noh, miks ta ei jõudnud, rahustas isa, — eks lapsed siis aidanud ka mõnda kerget asja toimetada.
— Lapsed ju alles noorukesed, mis nüüd nemad aidata saavad, arvas ema. (lk 63)


  • Kunagi ütles mulle Robert Graves, et nõudepesemine on üks kõige paremini loovat mõtlemist ergutavaid tegevusi. Minu meelest oli tal tuline õigus. Kodustes töödes on teatud üksluisus, ent küllaldaselt füüsilist tegevust, mis vabastab vaimu, lastes sel lendu tõusta ja kujundada mõtteid ja väljamõeldisi. Keetmise kohta see muidugi ei kehti. Keetmine nõuab kõiki loovaid võimeid ja täielikku tähelepanu. (lk 352-253)


  • Naine veedab väga palju aega peegli ees ning kusagil oma kõige tõelisema mina sügavuses kujutleb ta end alati tolle peeglinaisena. Samal ajal aga liigub tema keha ringi reaalses maailmas. Peeglimina armastavad mõned mehed, ja tema armastab neid; teine mina tegeleb toidujäätmete kraapimisega taldrikutelt ja pesukuivati tühjendamisega tohututest keerdunud kuumade linade, rätikute, aluspesu ja sokkide hunnikutest. Peeglimina armastab väsimatult, armastab kirglikult ja ägedalt, pisarateni. Teine mina paneb plekilised linad masinasse ning keerab nuppu. (lk 23)


  • [Bridgeti isa:] "Ta ütles tagasi jõudes, et tahab majapidamistööde eest palka saada ja et ta on oma elu meie eest orjates ära raisanud." (Meie ori? Ma teadsin seda. Kõik on minu süü. Kui ma oleksin parem inimene olnud, poleks ema lakanud isa armastamast.) "Ta tahab, et ma koliksin mõneks ajaks välja ja ta... ja..." isa uppus vaiksetesse nuuksetesse.
"Ja mis, isa?"
"Ta ütles, et mina arvavat, et kliitoris kuulub Nigel Colesi liblikaliste kollektsiooni." (lk 52)
  • Helen Fielding, "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak, 1998


  • Mehed pole ikka veel aru saanud, et kui naistel lastakse teha nii palju tööd nii vähese tasu eest, muutub mees majapidamises mitte vajalikuks, vaid kulukaks luksusesemeks. (lk 136)

Draama[muuda]

  • TIINA: Pearõhk su kõnes langes siiski kodusele elule, ja see oli kõige huvitavam.
PEETER (paneb kingad jalga ja seob kiiresti kaelasidet): Puudutasin mõningal määral ka kodust elu-olu. Rääkisin näiteks, kuidas töölt tulnud mees tahab puhata ja ajalehti lugeda. Naisel on teised huvid: toidutegemine, lapsed, üldse rohkem perekondlikud küsimused... Noh, nii nad siis täiendavadki teineteist. (lk 272)
  • TIINA: Mina teen tule pliidi alla ja hakkan koogitainast tegema, aga sina tõmba niikaua põrand lapiga üle.
PEETER: Põr... Põrand?!
TIINA: Mäletad, kuidas see koht su kõnes kõlas? (Võtab taskust paberi.) Naistele meeldis see kangesti. (Loeb.) "On vana kodanlik eelarvamus, et mehele kõik tööd ei sobi. Iga töö on auasi. Miks ei võiks mees näiteks põrandat pesta, kui naine samal ajal tegeleb toiduvalmistamisega?" Meil ongi praegu täpselt niisugune silmapilk kätte jõudnud.
PEETER: Arvad?
TIINA: Muidugi, Peeter. Tule kööki, ma annan sulle pange ja lapi. (Ära kööki.)
PEETER: Neetud kõne! Oli mul vaja seda kokku vadrata! (lk 281)
  • Mai Talvest, "Perekondlikud küsimused", rmt: Mai Talvest, "Näidendeid", 1969