Aluspesu
Proosa
[muuda]- Ka mu riided ja eelkõige ema poolt Pariisis ostetud pesu tekitasid perekonnas pahameelt. Pesu küljes ei tohtinud pitse olla ja öösärgid ei tohtinud läbi paista! Ainuke, mis oleks neid patuse pesuga lepitanud, oli aga puudu: krahvikroon. Kroonidest peeti Baltikumis väga lugu, mehe vanemate majas oli olemas ilus ööpott, mille põhja kaunistas viieharuline kroon. (Alati, kui seal külas olin, nõudsin seda potti, muidugi mitte aristokraatlikest tunnetest.)
- Ma ei taha olla ebaõiglane inimeste vastu, kelle seas elasin kuus aastat. Nad uskusid tõesti, et on väljavalitud ja aristokraadid. Elus polnud neil ühtki hetke, mil nad oleksid tulnud mõttele, et ka teised on inimesed. Ning "literaadid", arstid, õpetajad ja pastorid süvendasid nende veendumust.
- Hermynia Zur Mühlen, "Lõpp ja algus". Tõlkinud Viktor Sepp. LR 48-51 (1981), lk 86
- ... daam ei söö taldrikut kunagi viimse palani tühjaks; ära kunagi joo, kui sul on toit suus; pea meeles, et kunagi ei või kirjale kleepida kahte poolepennist marki, kui see just ei ole kaupmehele saadetav arve. Ja veel: kui lähed rongiga reisima, pane selga puhas aluspesu juhuks, kui peaks juhtuma rongiõnnetus. (lk 29-30)
- Agatha Christie, "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996