Sünnipäev

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sünnipäevapidu Strasbourgi katedraali juures.

Proosa[muuda]

  • Sina ei ole mitte taevas, sina oled mõisas, oled Villu. See ei ole mitte inglite laul, mida sa kuuled, see on Beethoveni sonaat, mis mõisapreili klaverilt tuleb; need valged kerged kujud ei ole mitte murueide tütred, vaid tantsijad neiud, kes noorhärra sündimispäeva pidule naabermõisatest on tulnud. Tead sa, mis üks sündimispäev, mis üks kõrgesti haritud õrn neiu, mis üks Beethoven on? Vaene poiss, kust võid sa seda teada! [---] Kes tõi sulle sõna, et üks muusikavürst kord maailmas elas, kes kõik need hääled, need kutsumised, mis sa metsa ja järve kohinas, maru mühinas ja marduse kiljatuses kuulsid, üheksainsaks muusikatükiks kokku valas, — taevaga hõiskas, põrguga mässas? Kelle vägevad hääled nagu vastupidamata lained su hinge peale langevad, kui sa teda kuuled, kus ainult hing hingega kõneleb, meistri enese suremata hing! Seal selgub nüüd, mis sa igatsed, mis sa püüad, tahad, mis sa kord Palupera Kuusemäe otsas arvasid nägevat, mis sa ka nüüd jälle näed, aga mida veel paksem mets kui enne varjab — veel paksem mets!


  • Silkude naelutamine eeskoja välimise ukse külge köstri sünnipäevaks. Kuuvalgel õhtul särasid silgud nagu taevatähed, ja Toots ütles, need olla ilutuled.
    • Oskar Luts, "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 190



  • Iiah viis Tiigri kõige ohaklikuma välimusega ohakapuhma juurde, mis seal iganes leida, ja viipas selle poole kabjaga.
"Näh, väike puhmas, mida ma hoidsin oma sünnipäevaks," ütles ta, aga mis need sünnipäevad siis lõppude lõpuks ikka ära ei ole - üks trill ja trall, ja läinud ongi. Noh, lase aga hea maitsta, Tiiger."


  • Kohe pärast minu sünnipäeva alustas mu surmapäev oma teekonda. See kõnnib minu poole, kiirustamata.
  • Depuis le jour de ma naissance, ma mort s'est mise en marche. Elle marche à ma rencontre, sans se presser.



  • Ma pole kunagi kirjandi eest viit saanud või nii. Ühe korra sain küll nelja, aga siis oli mu sünnipäev ja meie õpetaja armastas sünnipäevade puhul veidi paremaid hindeid panna. Ta arvas siis alati, et on jõle lahe kuju. Õpetajad on juba kord sellised. Sinna ei anna absoluutselt mitte midagi parata. Nad arvavad, et kõik õpilased on lausa hullud heade hinnete järele. Nad tõepoolest arvavad. Huumor igatahes. Mõned muidugi on ka. Aga kindlasti mitte kõik. (lk 6)



  • Sünnipäevi hoiame meeles ja tähistame, sel puhul peetakse kohustuslikeks kaaslasteks rõõmu ja teisi inimesi. Aga mille üle õieti rõõmustada? Selle üle, et oled aina otsinud, leidmata tõde, südamerahu või armastust? Ja leides vaid tagantjäreletarkusi? Selle üle, et saad oma isikliku elufilosoofia valmis siis, kui seda enam vaja ei lähe?
Igal aastal elame üle ka oma surmapäeva. Õnneks või kahjuks on see päev meile teadmata. Seda me ei tähista, ei mõtlegi sellele. Igaühe enda asi, mis ta oma sünni ja surma vahele mahutab. Kõik muutub olematuks nii või teisiti.
Seepärast: ons mõtet end piinata ja otsida mõtet? (lk 6-7)

Luule[muuda]

Kuulsite! Sügis peab sünnipäeva!
Ah et millal? Täna, just praegu!
Läheme külla, sest kõik on palutud,
ärge nüüd kahelge ilmaaegu!
Lauad on laiad ja küllaga kaetud,
Sügis kostitab külalisi.
Pähklite põsed on päikese praetud,
uudsesepikul sädeleb mesi.
Virnade viisi on tomateid toodud,
kuhjade kaupa kurke.
Köögist ent kantakse kümnel kandikul
kogukaid keedisepurke.

  • Maimu Linnamägi, "Sügise sünnipäev", rmt: "Sügise sünnipäev", 1973, lk 43

Film[muuda]

  • No ja vaata, Maili sünnipäevaks mõtlesin ka ikka eluüllatuse talle välja: panen autole nitro peale, ja siis lähme Haapsalu lennukale kiirendama. Nitro paigaldus maksab tegelt sitaks raha, aga no armastus, mees, siis ei ole millestki kahju.
    • "Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas" (2006)

Allikata[muuda]

  • Abielu on kahe inimese liit, kellest üks ei mäleta ealeski sünnipäevi ja teine iialgi seda ei unusta.

Vaata ka[muuda]

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel