Mine sisu juurde

Külaline

Allikas: Vikitsitaadid
Jean Huber, "Voltaire külalisi vastu võtmas" (u 1750-1775)

Proosa

[muuda]
  • Peremees on alati siiram kui külaline. (lk 10)
  • Üks ja sama mees esineb mind külastades täiesti erinevalt sellest, kui mina teda külastan. Mõlemad olukorrad annavad kõigest mingi läbilõike tema iseloomust. Ja hoopis teistsugune on ta veel siis, kui me kohtume reisil, kus ta ei ole ei külaline ega võõrustaja, vaid lihtsalt ilmakodanik. (lk 62)



  • Jahipidudel on üks arglik külaline, kes esindab jäneseid. (lk 16)
  • Nudistid hoiavad käes ajalehte juhuks, kui tuleb naiskülaline. (lk 54)



  • Uusaastaööl kakskümmend minutit üks läbi. Magnus teadis aega tänu masajale kellale — ema kellale, mis lösutas kamina kohal riiulil. Nurgas vitspuuris pobises ja kraaksatas ronk läbi une. Magnus ootas. Tuba oli külaliste saabumiseks valmis: turbabriketile oli tuli alla tehtud, laual ootasid viskipudel ja ingverikook, mille ta oli viimati Lerwicki Safewayst ostnud. Tukk tuli peale, aga ta ei tahtnud voodisse minna, sest äkki tuleb keegi külla. Kui aknast paistab valgust, siis võib keegi - naerune, svipsis ja jutukas - ju tulla. Kaheksa aasta jooksul polnud küll mitte keegi talle head uut aastat soovima tulnud, aga Magnus ootas igaks juhuks siiski.


  • Miss Bates kui kirikuõpetaja kaasavaratu tütar on lähemal kui ükski Austeni tegelaskuju oma looja tegelikule olukorrale. On kombeks kujutleda Jane'i kuulumas oma kangelannade säravasse maailma, kuid tema oli seal ainult külaline. (lk 547)
  • Raamatuid kirjutas Jane vallalise tädi kohustuste kõrvalt ja kokku tõid nad tema eluajal sisse ainult veidi üle tuhande ühesaja naela. Kes teab, võib-olla andis just see äärealal paiknemine ja pidev oht libiseda välja sellest maailmast, mida Austen pidas kalliks ja omaseks, tema pilgule erilise teravuse, aga ka suure soojuse, nii et meie, kes me vaatleme seda maailma läbi tema silmade, leiame end ikka ja jälle pöördumas sinna tagasi kui oodatud külalised, ei jagada meile lähedaseks saanud tegelaste rõõme ja muresid. (lk 547)


  • [Paberisoomukast:] Viimase paari aastaga on liik levinud väga kiiresti ning tänaseks on ta sage külaline Riigiarhiivis, Tartu Ülikooli õppehoonetes Chemicumis ja aadressil Vanemuise 46, samuti EMÜ Metsamajas. Üksikuid isendeid on leitud ERM-ist ja Kvartali keskusest.


  • [Rosie:] "Kas sa tead, et kui õhtusöögi lõppedes serveeritakse seltskonnale greibimahla, antakse nii mõista, et vastuvõtja ootab külaliste lahkumist? Vein kaob laualt ja voilà, sulle tuuakse mahlaklaas, mis annab märku, et on aeg koju minema asutada. Kas see pole magnifique? Ma ei või seda kannatada, kui külalised liiga kauaks jäävad. Minus on vist pisut prantslast." (lk 58)

Luule

[muuda]

VII
Tuli kokku külalisi
karwaseid ja sulelisi –
lendas wares, harakas,
kull ja kaaren nupukas;

VIII
wantsis uhkelt karuhärra,
weeres siili okaskera,
jänes nudisabaga,
oraw kikkiskõrwaga;

IX
joostes tuli wäle põder,
hiljaks jäi weel reinuwader.
Siis kõik lauda istusid
pidurooge maitsesid.


Igaüks on ihuüksi sõjas.
Kelle vastu? Enda. Kelle poolt?
Üheaegselt kumbki oma majas
külaliste ootel klopib koort.
    
Arva, kas neid tuleb? Pole tähtis,
nagu pole tähtis vahukoor.
Rõdult näeme öösel samu tähti.
Ikka nähakse, kui oled noor.

  • Doris Kareva, "Hoia elust kinni hammastega" kogust "Päevapildid" (1978)


Kell pool neli päeval
tuleb minu tuppa
kujund, võtab palitu seljast ja riputab varna.
Ta ütleb: Ma tean, et sa pidasid kujundiks mind.
Ma ei ole kujund. Ma ei ole eitamine, jaatamine,
tahtmine ega tahtetus. Olen su külaline.

  • Juhan Viiding, "Keeran ennast näoga vastu ennast", ilmunud ajakirjas Looming 1980. Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 443

Vanasõnad

[muuda]
  • Kedagi külla kutsudes võtame endale vastutuse külalise õnne eest kogu selle aja jooksul, mis ta meie katuse all viibib.


Allikata tsitaadid

[muuda]
  • Lahket peremeest külaline ei unusta.


Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Külaline&oldid=133659"