India vanasõnad
Ilme
A–E
[muuda]- Ainult küürakas ise teab, kuidas tal on mugavam lamada.
- Andsin talle kepi toetumiseks, aga tema lõi mul sellega pea lõhki.
- Eesliga sõbrustades pole oodata muud kui kabjahoope.
- Ei saa härjalt piima ega vett vispeldades võid.
- Enne surma ei pääse keegi taevasse.
H–J
[muuda]- Haigus tuleb elevandi kiirusega ja lahkub sipelga kiirusega.
- Heateod ununevad kergesti, aga halbu tegusid peetakse meeles.
- Isegi kerjama minnes riietu korralikult.
K
[muuda]- Kahe maja külaline jääb nälga.
- Kas on mõtet sidrunile hapet lisada?
- Ka väikest madu on mõistlik lüüa pika kaikaga.
- Keegi ei saa ennast nii puhtaks pestud, et ei peaks enam kunagi pesema, nii ei õnnestu ka kõhtu nii täis süüa, et mitte kunagi enam nälga tunda.
- Kellegagi mitte enam rääkida on parem kui temaga tülitseda.
- Kel pea kiilas, sellel pole kammi vaja.
- Kel silmad kollased, näeb kõike kollasena.
- Kes istub elevandi seljas, ei karda koera haukumist.
- Kes tahab piima ja võid, peab arvestama ka lehma jalahoopidega.
- Kes töötab nagu ori, võib süüa nagu kuningas.
- Koorma raskust teab vaid see, kes seda oma õlgadel kannab.
- Kuhu nõel ees, sinna niit järel.
- Kui elevant kukub auku, äigab isegi konn talle jalaga.
- Kuigi su vaenlane võib olla sadade miilide kaugusel, käitu nii, nagu näeksid teda juba oma voodi kõrval.
- Kui hakatakse vastastikku vigu mõõtma, siis sõprus kaob.
- Kui koostöö on nagu hobune, siis kes peab sellele rauad ostma?
- Kui laps on eostatud, peab ta ka sündima.
- Kui lööd pea maha, võid öelda, et juuksed jäävad ju alles.
- Kui seda teab vaid üks, on see saladus, kui teavad kaks, on see kõigile teada.
- Kui viia kerjus keset pirnipuude salu, hakkab ta sealgi kerjama.
- Kui viskad terve pihutäie kive, siis vähemalt üks läheb ikka pihta.
- Kui voodi katki läheb, on maas ikka koht, kus magada.
- Kuni hambad suus, ei osata neid vääriliselt hinnata.
- Kus on küllus sõnadest, seal on põud mõtetest.
- Kõik, mis õitseb, peab ka närbuma.
L–O
[muuda]- Laenu andmisest keeldumine võib tunduda solvanguna, ometi on see parem kui laenamise järel tüütu laenuandja lõputut õiendamist taluda.
- Laps pole veel sündinudki, aga juba sa räägid, et tal on vanaisa nina.
- Lolliga rääkida on kui kummuli kannu vett valada.
- Madu eritab ikka mürki, isegi kui teda piimaga toita.
- Magav kass rotte ei püüa.
- Mehe edu puhul on kõik nõus partneriks tulema, ebaõnne korral mitte keegi.
- Mis kasu on punastamisest, kui kõht on tühi?
- Naabri kaupade vahtimine paneb ainult silmad valutama.
- Nagu õpetaja ees, nii õpilased järel.
- Naine, kes ei osanud tantsida, ütles, et põrand pole sobilik.
- Need, kes elavad majades, võivad selle üle küll uhked olla, aga jumal on olemas ka nende jaoks, kes elavad hurtsikutes.
- Nii palju kui inimesi, nii palju iseloomusid.
- On rumal tegu päikest küünlaga valgustada või ahvi ees kukerpalli lasta.
P–S
[muuda]- Pott, mis ämma käes katki läks, oli kindlasti juba enne praoga; pott, mis minia käes katki läks, oli kindlasti uus.
- Preester paneb sind küll paari, kuid ei hakka su majapidamist juhtima.
- Rahulolu seemnetest tõuseb rahu saak.
- Sada tarka meest jõuavad ühisele arvamusele, iga tobu jääb ikka oma arvamuse juurde.
- Sa võid datlipuu all ka piima juua, ikka öeldakse, et see oli palmiviin.
- Seal, kus õigeid puid ei ole, peetakse riitsinusepõõsast puuks.
- Sulid ei kuula arutlust aususest.
T–Ü
[muuda]- Ta kukkus maha ja ütles, et kummardas Jumala ees; ta paistetas üles ja kinnitas, et läks paksuks.
- Ta läks palvetama ja tempel varises talle kaela.
- Teisest sõltumine tähendab alatasa pettumist.
- Tindiplekid saab maha pesta, aga loomulikud kalduvused kaovad alles surres.
- Toonekurg lootis kuivatatud kala süüa, kui meri ära kuivab, aga suri oodates nälga.
- Uhkuse maja on tavaliselt tühi.
- Unes nähtud raha ei aita arveid maksta.
- Vesi ei lähe kahte lehte laiali, kui sa seda kepiga lööd.
- Ära mine kaevust otsima seda, mille sa tiiki panid!
- Ära siruta end kaugemale välja, kui su lina katma ulatub!
- Üks laks heale hobusele, üks sõna arusaajale mehele.