Meister
Proosa[muuda]
- Ei ole enam pelglikke õpipoisse, on ainult pelglikud meistrid.
- Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30 2007, lk 38
- Sina ei ole mitte taevas, sina oled mõisas, oled Villu. See ei ole mitte inglite laul, mida sa kuuled, see on Beethoveni sonaat, mis mõisapreili klaverilt tuleb; need valged kerged kujud ei ole mitte murueide tütred, vaid tantsijad neiud, kes noorhärra sündimispäeva pidule naabermõisatest on tulnud. Tead sa, mis üks sündimispäev, mis üks kõrgesti haritud õrn neiu, mis üks Beethoven on? Vaene poiss, kust võid sa seda teada! [---] Kes tõi sulle sõna, et üks muusikavürst kord maailmas elas, kes kõik need hääled, need kutsumised, mis sa metsa ja järve kohinas, maru mühinas ja marduse kiljatuses kuulsid, üheksainsaks muusikatükiks kokku valas, — taevaga hõiskas, põrguga mässas? Kelle vägevad hääled nagu vastupidamata lained su hinge peale langevad, kui sa teda kuuled, kus ainult hing hingega kõneleb, meistri enese suremata hing! Seal selgub nüüd, mis sa igatsed, mis sa püüad, tahad, mis sa kord Palupera Kuusemäe otsas arvasid nägevat, mis sa ka nüüd jälle näed, aga mida veel paksem mets kui enne varjab — veel paksem mets!
- Juhan Liiv, "Vari"
- [Pierre-Marie:] Kõik see dogmatism, istumine Meistri jalgade ees. Café de Flore on nagu Kaana pulm, kus ka kõige vesisemad sõnad viinaks saavad. Kõik see pühakutekultus. Ainus, kes seni puudub, on Neitsi, aga küll seegi tuleb. Mõni kena näolapiga ja saledate säärtega tütarlaps, kes kirjutab midagi kokku ja otsekohe lüüakse geeniuseks.
- Karl Ristikivi, "Lohe hambad", 1970, lk 105
- [Saraceni:] "Teate, neil kuulsusrikastel päevadel, mida praegu nii lugupidavalt vanade meistrite ajastuks kutsutakse, oli kunst ühtlasi äri. Suurmehed pidasid ateljeesid, mis olid õigupoolest poed, kust võisid osta kõike, mis sulle meeldis. Üheksateistkümnenda sajandi romantism oli see, mis tõstis kunstniku ärist kõrgemale ja pani ta poodi põlastama - temast sai muusade laps. Tihtipeale hooletusse jäetud laps, sest tavatähenduses pole muusad emalikud. Ja kuna maalikunstnik tõsteti kõrgemale ärist, tundis ta tihti, et on üle ka käsitöömeisterlikkusest nagu nood vaesed hädavaresed, kes maalisid freskod, mida me täna hommikul uurisime. Nad olid pilgeni, tulvil täis kunsti, ei vaevunud aga käsitööoskusi ära õppima. Tulemus: nad ei suutnud omaenda mõtteid rahuldavalt ellu viia ja nende tööst on jäänud vaid mõni raamas sein. Omamoodi kurb."
- [Daimon Maimas ja Väike Zadkiel:] "Meistrid ja sibüllid ilmuvad õnnelike inimeste ellu ja mul on hea meel, et sain seesuguseid ka Francise teele sokutada." (lk 239)
- "Õnnelike ellu? Küllap vist. Mitte igaüks ei leia meistreid ja sibülle."
- "Ei, ja praegusel ajal - ma pean muidugi silmas Francise aega, sest sinul ja minul vennas, pole Ajaga mingit pistmist - tahavad paljud inimesed, kellele langeb osaks õnn sattuda kokku meistriga või sibülliga, vaielda, oma labast arvamust avaldada ning vadrata, nagu oleks igasugune tarkus suhteline ja vaieldav. Need, kes leiavad meistri, peavad meistrile alluma, kuni on temast üle kasvanud." (lk 419)
- Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin, Varrak 1999
- Ühes "Kuldöölase" koostamise ajal ilmunud meenutuses räägib Hirv oma noorusea mälupildist, milles ta istus Emajõe ääres ja vaatas mööduvaid tüdrukuid koos vanameistri, kunstniku Johannes Uigaga. "Uiga vaatas neid teisiti — nagu tükikest loodusest," meenutab Hirv. Kunstniku eluaegne inspiratsioon ja muusa oli Otepää kuppelmaastik: selle kaunid, naise ihu meenutavad vormid olid meistri silmis müstilis-erootilised. Ehk on ka Indrek Hirve "sina" vaid kauni muusa, eksootiliste mäestikuvormide peegeldus? Niipalju siis Andaluusia koerast veel ühe Tartu linnakirjaniku mõistmiseks, kui see silmamuna sai nüüd ikka läbi lõigatud…
- Marin Laak, "Tartu linnakirjanik ja Andaluusia koer" Looming, 11/2018 (Arvustus: Indrek Hirv, "Kuldöölane". Post Factum, 2018.)
- Miks Meisterlikkus ei või püsida ühe asja juures? Niipea kui ta saab selle valmis, kui ta saavutab seal, mis saavutada on, jätab ta selle maha ja liigub edasi Ebatäiusliku juurde. Ebatäiuslikkus on Meistrite eluleib ja nooruse eliksiir. Täiuslikkus on alati minevik.
- Ja kus tegutsevad nüüd Meistrid? Sest alati on nende tegutsemine nähtamatu. See saab nähtavaks alles tagantjärele. Või on neid üldse enam?
- Kõigepealt kaovad Meistrid, siis asjatundjad ja lõpuks ei oska enam mitte keegi mitte midagi.
- Tõnu Õnnepalu, "Pariis (Kakskümmend viis aastat hiljem)". EKSA 2019, lk 152
- Ma tahaksin – ja olen ka [Paide] kloostrit praegu haldavale sihtasutusele soovitanud – raidkunsti taas ausse tõsta. Kloostri keldrisse korjasime päris palju raidkive. Need on vaja sorteerida ja nendega tegeleda. Raidkunst oli omal ajal au sees, praeguseks pole aga praktiliselt ühtegi meistrit alles jäänud, kõik tegelevad hauakividega. Raidkivi töötlemist ja tööriistu tahaksin ma kloostri keldris näha, et käsitööoskus edasi kanduks.
- Mart Keskküla, intervjuu: Merle Karro-Kalberg, "Padise klooster on ajaloo uurimiseks valmis" Sirp, 06.11.2020
- Kui sa loed suuri meistreid, siis nad hoiavad su kirjandusliku närvi piisavas teravuses. [---] Umbes nagu maletaja analüüsib häid partiisid läbi või sportlane vaatab kellegi teise hästi õnnestunud mängu video pealt.
- Rein Raud, intervjuu: Valner Valme, "Rein Raud: meistrite lugemine hoiab kirjandusliku närvi teravana", ERR/Vikerraadio "Loetud ja kirjutatud", 11.12.2023
Luule[muuda]
Aoaja must piim me joome sind öösel
me joome sind keset päeva Surm on üks saksa meister
Me joome sind õhtul ja hommikul me joome ja joome
Surm on üks saksa meister tal on sinised silmad peas
tema tabab sind tinakuulil tema tabab sind üksi või reas
Elab majas üks mees sinu kuldsed juuksed Margarete
tema ässitab koeri meie peale ja kingib meile haua õhus
tema madudega mängib ja uneleb Surm on üks saksa meister
- Paul Celan, "Surmafuuga", tlk Ain Kaalep, Vikerkaar 8-9/2001
Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl,
või peitku see end hoopis ta põues, sest nii on ehk
kindlamgi veel. /---/
Kuid see relv on ka imelik talisman,
mis hoiab sind päeval ja ööl. /---/
Miks ta on sinu kätte jõudnud, seda sa ise ei tea. Mis
lööke varjab ta tera, mis plaane ta ehitud pea? Mis on
selle meistri mõttes, kes selliseid riistu loob?
- Paul-Eerik Rummo, "* Ühel seikleval priiuserüütlil". Laulud "Viimsest reliikviast" raamatus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 193. Filmis laulab teksti veidi muudetud kujul Peeter Tooma.
Vanasõnad[muuda]
- Oma tehtud töö on meistri töö.
- Ükski meister pole meistriks sündinud.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
- Töö kardab meistrit.
- Harjutamine teeb meistriks.
Kirjandus[muuda]
- "Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu" (ka "Meisterdetektiiv Blomkvist elab ohtlikku elu") on rootsi lastekirjaniku Astrid Lindgreni teine raamat Meisterdetektiiv Blomkvisti raamatute sarjast. Raamat ilmus 1951. aastal, eesti keeles esmakordselt 1960. aastal, tõlkija Vladimir Beekman.
- Johann Wolfgang Goethe, "Wilhelm Meistri õpiaastad"
- Johann Wolfgang Goethe, "Wilhelm Meistri rännuaastad"