Otepää

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Johann Christoph Brotze, "Vaade Otepääle" (1800)
Elmar Leppik, "Kellamehe järv Otepääl" (1943)

Proosa[muuda]

  • Ühes "Kuldöölase" koostamise ajal ilmunud meenutuses räägib Hirv oma noorusea mälupildist, milles ta istus Emajõe ääres ja vaatas mööduvaid tüdrukuid koos vanameistri, kunstniku Johannes Uigaga. "Uiga vaatas neid teisiti — nagu tükikest loodusest," meenutab Hirv. Kunstniku eluaegne inspiratsioon ja muusa oli Otepää kuppelmaastik: selle kaunid, naise ihu meenutavad vormid olid meistri silmis müstilis-erootilised. Ehk on ka Indrek Hirve "sina" vaid kauni muusa, eksootiliste mäestikuvormide peegeldus? Niipalju siis Andaluusia koerast veel ühe Tartu linnakirjaniku mõistmiseks, kui see silmamuna sai nüüd ikka läbi lõigatud…


  • Otepää on minu jaoks tähtis paik siin ilmas ja sellest ei saa mööda minna. Otepää on nagu strukturalistlik keelemärk: tekkelt juhuslik, eluliselt möödapääsmatu. /---/ Kõigi mu hilisemate suurte sõnade taga on kuskil Otepää kuplid ja järved ning kuumade suveõhtute kumisev kollakas-violetne atmosfäär. (lk 9-10)
    • Jaan Undusk, "Asju, mida ma arvan". Rmt: "Eesti kirjanike ilmavaatest". (Eesti mõttelugu 118). Tartu: Ilmamaa, 2016, lk 7-16.


Luule[muuda]

Mis lapsena, paistis suur,
on jäänudki suureks
ja saanud aegade voos
veel suurema juureks

kui kõrge kirikutorn,
mis alla kaeb maale,
täis ilu ja saladust
ning tõe ideaale.

  • Mats Traat, "Otepää kirikumäel" (1989) kogus "Vastuseta" (1991), lk 43
Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel