Kaana pulm

Allikas: Vikitsitaadid
Winifred Knights, "Kaana pulm" (1923)

Piibel[muuda]

2 Ka Jeesus ja ta jüngrid olid kutsutud pulma.
3 Aga kui veinist tuli puudus, ütles Jeesuse ema talle: "Neil ei ole enam veini."
4 Jeesus ütles talle: "Mis on sul minuga asja, naine? Minu tund ei ole veel tulnud."
5 Ta ema ütles teenritele: "Mida iganes tema teile ütleb, seda tehke!"
6 Seal oli aga kuus kivianumat juutide puhastuskombe pärast, igaühte võis mahtuda vähemalt sada liitrit.
7 Jeesus ütles neile: "Täitke anumad veega!" Ja nad täitsid need ääretasa.
8 Ja ta ütles neile: "Ammutage nüüd ja viige pulmavanemale!" Ja nemad viisid.
9 Aga kui pulmavanem maitses vett, mis oli muutunud veiniks, ega teadnud, kust see on - teenrid aga, kes olid vee ammutanud, teadsid seda -, siis pulmavanem kutsus peigmehe
10 ja ütles talle: "Igaüks paneb esmalt lauale hea veini, ja kui juba küllalt on joodud, lahjema; sina aga oled hoidnud hea veini praeguseni alles."

Proosa[muuda]

  • [Pierre-Marie:] Kõik see dogmatism, istumine Meistri jalgade ees. Café de Flore on nagu Kaana pulm, kus ka kõige vesisemad sõnad viinaks saavad. Kõik see pühakutekultus. Ainus, kes seni puudub, on Neitsi, aga küll seegi tuleb. Mõni kena näolapiga ja saledate säärtega tütarlaps, kes kirjutab midagi kokku ja otsekohe lüüakse geeniuseks.


  • Täiesti ootamatult kukkus ta [matemaatikaõpetaja] ühel päeval (vist keset aritmeetikatundi) rääkima elust ja usust. "Kõik teie," ütles ta, "iga viimane kui üks teist — elate kunagi läbi ajajärgu, mil tunnete meeleheidet. Kui te kunagi meeleheidet ei tunne, siis te ei tea, mis tähendab olla kristlane, te pole saanud kristlaseks ega elanud kristlikku elu. Et olla kristlane, peate olema valmis võtma vastu samasugust elu, mida Kristus elas; peate rõõmu tundma nii, nagu tema tundis rõõmu; olema niisama õnnelikud, nagu tema oli Kaana pulmas, saama tunda rahu ja õnne, mida toob allumine Jumalale ja Jumala tahtele. Aga te peate ka tunda saama, nagu temagi, mis tähendab olla üksinda Keetsemane aias, tundma, et kõik sõbrad on teid hüljanud, et need, keda te armastate ja usaldate, on teist ära pööranud, ja et ka Jumal ise on teid maha jätnud. Siis hoidke kinni usust, et see ei ole veel lõpp. Kui te armastate, siis saate kannatust tunda, ja kui te ei armasta, siis ei tunne te kristliku elu tähendust."
Seejärel pöördus ta oma tavalise tarmukusega uuesti liitintressi ülesannete juurde, kuid on imelik, et need vähesed laused on mulle meelde sööbinud rohkem kui ükski jutlus, mida ma eales olen kuulnud.


  • Heitsin pikali ja püüdsin välja mõelda lugu selle kohta, miks mu emal musta Maarja pilt oli olnud. Ma ei jõudnud kuhugi, küllap seepärast, et ei teadnud midagi Maarjast, kellele meie kirikus eriti tähelepanu ei pööratud. Vend Geraldi sõnul ei olnud põrgu muud kui lõke katoliiklaste põletamiseks. Meil Sylvanis neid ei olnud - ainult baptistid ja metodistid, aga meile jagati juhtnööre juhuks, kui neid reisil olles kohtame. Pidime neile pakkuma viieosalist lunastusplaani, mille nad võisid vastu võtta või tagasi lükata. Kirikust anti meile kummikinnas, mille igale sõrmele oli kirjutatud üks aste. Alustada tuli väikesest sõrmest ja liikuda pöidlani. Mõned naisterahvad kandsid oma lunastuskinnast käekotis kaasas juhuks, kui neile peaks ootamatult mõni katoliiklane ette sattuma.
Maarja-lugudest räägiti meil ainult pulmalugu - seda, kus Maarja veenis oma poega peaaegu vastu tolle tahtmist köögis paljast veest veini tegema. See oli mind šokeerinud, kuna meie kirikus ei olnud au sees vein ega õigupoolest ka mõte, nagu oleks naistel mingit sõnaõigust.


  • Mõnikord võis valjusti loetud piibliteksti kuulmisel tekkida kummalisi (väär)tõlkeid/tõlgendusi. Nii näiteks Galilea Kaana pulma ("Ja kolmandal päeval olid pulmad Galilea Kaanas...") lugu on katoliiklikus Itaalias lihtrahva poolt mõistetud kui Galileo koera pulma: sõna Cana ("Kaana") seostus kuulajale sõnaga cane ("koer"), ning selle väärmõistmise alusel koostas Rooma murdeluuletaja Giuseppe Gioacchino Belli (1791–1863) kena luuletuse Le nozze der cane de Galileo ("Galileo koera pulm"), mis on toodud ära teoses "Mille anni sicut dies hesterna...". (lk 63; Johannese evangeelium 2:1; Marju Lepajõe, Andres Gross (toim), "Mille anni sicut dies hesterna...: studia in honorem Kalle Kasemaa". Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003, lk 288)


Luule[muuda]

Karskuseinstruktor tuleb Kaana pulmast ja mõtleb,
millega pead ja millega maailma parandada.

  • Artur Alliksaar, "Kolm tuhat aastat ihkasin seda hetke, ja nüüd...", rmt: "Päikesepillaja" (3. trükk 1997), lk 116