Mine sisu juurde

Ketsemani

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Keetsemane aed)
Vilma Kiss, "Nägemus Ketsemane aias" (1925)

Piibel[muuda]

  • Siis Jeesus tuli koos nendega paika, mida hüütakse Ketsemaniks, ja ütles jüngritele: "Istuge siin, kuni ma lähen ja palvetan seal!"
37 Ja ta võttis enesega kaasa Peetruse ja kaks Sebedeuse poega ning muutus kurvaks ja tundis ahastust.
38 Siis ta ütles neile: "Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake koos minuga!"
39 Ja ta läks pisut eemale, langes silmili maha ja palvetas: "Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!"
40 Ja Jeesus tuli jüngrite juurde ja leidis nad magamast ning ütles Peetrusele: "Niisiis te ei jaksanud ühtainustki tundi koos minuga valvata?
41 Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder."


Proosa[muuda]

  • Täiesti ootamatult kukkus ta [matemaatikaõpetaja] ühel päeval (vist keset aritmeetikatundi) rääkima elust ja usust. "Kõik teie," ütles ta, "iga viimane kui üks teist — elate kunagi läbi ajajärgu, mil tunnete meeleheidet. Kui te kunagi meeleheidet ei tunne, siis te ei tea, mis tähendab olla kristlane, te pole saanud kristlaseks ega elanud kristlikku elu. Et olla kristlane, peate olema valmis võtma vastu samasugust elu, mida Kristus elas; peate rõõmu tundma nii, nagu tema tundis rõõmu; olema niisama õnnelikud, nagu tema oli Kaana pulmas, saama tunda rahu ja õnne, mida toob allumine Jumalale ja Jumala tahtele. Aga te peate ka tunda saama, nagu temagi, mis tähendab olla üksinda Keetsemane aias, tundma, et kõik sõbrad on teid hüljanud, et need, keda te armastate ja usaldate, on teist ära pööranud, ja et ka Jumal ise on teid maha jätnud. Siis hoidke kinni usust, et see ei ole veel lõpp. Kui te armastate, siis saate kannatust tunda, ja kui te ei armasta, siis ei tunne te kristliku elu tähendust."
Seejärel pöördus ta oma tavalise tarmukusega uuesti liitintressi ülesannete juurde, kuid on imelik, et need vähesed laused on mulle meelde sööbinud rohkem kui ükski jutlus, mida ma eales olen kuulnud. (lk 164)


  • Vend Paul kutsus mind osa võtma öisest vigiiliast, Ta ütleb, et vigiilia on ööpäeva kõige tähtsam teenistus, sest vanad ürikud väidavad, et Kristuse teine tulemine leiab aset öösel. Nii tulebki neil ärgata öisesse vahikorda, sest nad ei kavatse Kristust enam kunagi üksi jätta, nagu jüngrid Ketsemani aias olid jätnud. Nad on kindlalt lubanud ärkvel olla, sest Issand ise on palunud neil seda teha.
    • Joel Haahtela, "Adèle'i küsimus", tlk Kai Aarelaid, 2020, lk 94