Johann Sebastian Bach

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Johann Sebastian Bach 1746. aastal (Elias Gottlob Haußmanni maal)

Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach, Saksi-Eisenachi hertsogiriik – 28. juuli 1750 Leipzig, Saksimaa kuurvürstiriik) oli saksa barokkhelilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.

Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks.

  • Kerge on mängida ükskõik millisel pillil: peab vaid puudutama õiget klahvi õigel ajal ning edasi mängib pill ise.
  • Muusika eesmärk on puudutada südant.
  • Mul tuli palju tööd teha. See, kes samavõrd tööd armastab, saavutab ka samasuguse edu.


  • Au üksi Jumalale kõrges,
Et õpiks sest mu naaber tõrges.
  • Dem höchsten Gott allein zu Ehren,
Dem Nächsten draus sich zu belehren.
  • Epigraaf Bachi oreliprelüüdide kogus "Orgelbüchlein"[1]
  • Kus on vaimulik muusika, sealjuures on alati ka Jumal oma armuga.
  • Bei einer andächtigen Musik ist allezeit Gott mit seiner Gnaden Gegenwart.
    • Märkus Bachile kuulunud piiblis, 2. Ajaraamatu 5. peatüki 13. salmi juures (nn Caloviuse piibel)[2]
  • Ära minu pärast nuta, ma lähen sinna, kus sünnib muusika.
    • Viimsed sõnad naisele surivoodil

J. S. Bachi kohta[muuda]

  • Mitte ojaks, vaid mereks peaks teda nimetama.
  • Bach sollte nicht Bach, sondern Meer heissen!
  • Loovus on enamat kui vaid teistsugusus. Igaüks võib teha ekstravagantsusi, see on kerge. Raske on olla sama lihtne kui Bach. Lihtsa tegemine uskumatult lihtsaks – see on loovus.
  • Need on võib-olla mis tahes kunstivormis suurim näide meisterlikust võimest liikuda vabaduse ja kindlustundega isegi ahelais.
    • Berliini kapellmeistri Johann Friedrich Reichardti arvustusest Bachi sooloviiuliteoste kogumiku kohta, Jenaische Allgemeine Literaturzeitung nr 282, 1805, cit. via Christoph Wolff, "Johann Sebastian Bach: the learned musician", Oxford University Press 2002, lk 471
  • Bachi kuju on muusikaajaloos keskne, või teisisõnu, Bach on Lääne muusika epitsenter.
  • Bachi muusika kohta on mul öelda järgmist: kuula seda, mängi seda, armasta seda, austa seda ja hoia suu kinni.
  • I have this to say about Bach's works: Listen, play, love, revere — and keep your trap shut.
  • ["Erbarme dich, mein Gott" kohta:] Kauneim viiulipala, mis eales kirjutatud.
  • Kui ma Bachi mängin, tunnen ühtsust kogu maailmaga ja õnnistan teda.
  • Sel nädalal kuulasin ma "Matteuse passiooni" kolm korda ja iga kord valdas mind sama mõõtmatu imetlus. Kes on täielikult unustanud kristluse, kuulab seda tõesti nagu evangeeliumit.
  • Allikad nihutatakse aja suures ringes üksteisele üha lähemale. Näiteks ei tarvitsenud Beethovenil uurida kõike, mida uuris Mozart, Mozartil seda, mida uuris Händel, Händelil seda, mida uuris Palestrina, sest nad olid eeskäijad juba endasse vastu võtnud. Ainult ühest oleks kõigil alati uuesti ammutada – J. Seb Bachist!
  • [Bach on] luteri kiriku muusikaline isa.
    • Albert Schweitzer
  • Niipea, kui ma hakkasin mõistma Bachi muusikat, tahtsin ma saada pianistiks. Bach pani mind, minu elu muusikale pühenduma, tema oli see õpetaja, kes mulle seda maailma esitles.
  • Kui arutatakse Bachi kuut Brandenburgi kontserti, teatab kunstiliselt teadlik inimene tavaliselt muuhulgas, et kui need meistriteosed loodi, tantsisid tähed taevas. Kui need inimesed Bachist räägivad, tulevad Jumal ja tema elupaik alati jutuks.
  • Üks muusik küsis kord Ezra Poundilt, kas on koht, kust võib leida kogu luule, nii nagu kogu muusika võib leida Bachist. Poundi vastus oli, et kui inimene võtab vaevaks vanakreeka keele korralikult ära õppida, leiab ta kogu või enam-vähem kogu luule Homerosest.
    • Stanley Lombardo, "Iliad" (Hackett Publishing Company, 1997), tõlkija eessõna
  • Suur muusikateos on kaunis hoolimata selle esitusest. Iga Bachi prelüüdi või fuugat võib mängida igas tempos, rütminüanssidega või ilma nendeta, ja see jääb ikka suureks muusikaks. Nii tulekski muusikat kirjutada - et mitte keegi, ükskõik kui oskamatu, seda ära rikkuda ei saaks.
  • Kas võib olla, et näivalt uskumatud geeniused nagu Bach ja Shakespeare ja Einstein ei olnudki tegelikult üleinimlikud, vaid lihtsalt plagiaatorid, kes kopeerisid suurepärast kraami tulevikust?
  • Mängime väest kantud transis. /---/ Näen vaimusilmas originaalpartituuri vähe kasutatud noodivõtmeid, meie ühise mitmehäälsuse laskumist ja tõusu, kiirust ja aeglust, paralleelsust ja vastupidisust, ja kuulen vaimukõrvas kõlanud, veel kõlavaid ja kohe kõlama hakkavaid noote. /---/ Meie sünkroonsed nägemused sulavad kokku, ja üheks saame ka meie: üksteisega, maailmaga ja tolle ammu koost lagunenud mehega, kelle jõudu me ammutame tema ülestähendatud nägemuse vormist ja nime ainsast kiirevoolulisest silbist.
    • Vikram Seth, "Tasavägine muusika". Tõlkinud Anne Lange. Tänapäev 2001, lk 101. (Keelpillikvartett mängib "Fuugakunsti" esimest contrapunctus't.)
  • See on kujuteldamatult ilus - puhas, armas, järelejätmatu, fraas risti läbi fraasi, fraas kajana kordamas fraasi, lõpetamata, lõputu "Fuugakunst". Tasavägine muusika. /---/

Muusika, niisugune muusika on kingitus. Miks tahta veel õnne; miks loota ahastuseta päevadele? Sellest piisab, see ongi õnnistus: elada päevhaaval ja kuulata niisugust muusikat - aga mitte liiga palju, aeg-ajalt, sest hing ei peaks seda vastu.

    • Vikram Seth, "Tasavägine muusika", lk 397
  • Bachi poole pöördumine oli minu jaoks seisukoha võtmine dodekafooniakogemuse suhtes. Tahtsin sellest olukorrast välja tulla ning süüvida millessegi, mida ma polnud veel katsetanud. Sügavas rahutuses, milles ma end leidsin, tahtsin iseendale tõestada, kui imeline on Bachi muusika ja kui põlastusväärne minu oma. Ma olin veendunud, et selle ohverduse abil näen ma selgemini oma vastuolusid.
    • Arvo Pärt kommentaariks oma teosele "Kollaaž teemal B-A-C-H" (1964)

Viited[muuda]

  1. Carl Hermann Bitter "Johann Sebastian Bach" Berlin: Ferdinand Schneider, 1865, 1. kd, lk 145
  2. John Butt (toim.) "The Cambridge Companion to Bach" Cambridge: Cambridge University Press, 1997, lk. 46 ja 256
  3. Georgi Hubov. "Johann Sebastian Bach". Eesti keelde tõlkinud V. Ojamaa, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, lk 7
  4. http://www.brainyquote.com/quotes/keywords/bach.html
  5. Martin Geck. "Johann Sebastian Bach". Eesti keelde tõlkinud Ilme Rebane, Tallinn: Ilo, 2009, lk 183
  6. http://www.musicwithease.com/mendelssohn-quotes.html
  7. Toomas Siitan. "Õhtumaade muusikalugu I" Tallinn: Talmar & Põhi, Avita, 1998, lk 251
  8. http://www.brainyquote.com/quotes/keywords/bach_2.html
  9. http://www.musicwithease.com/bach-quotes.html
  10. Josiah Fisk & Jeff Nichols (toim.) "Composers on Music", 1997, lk 364.

Kirjandus[muuda]

  • Georgi Hubov. "Johann Sebastian Bach". Eesti keelde tõlkinud V. Ojamaa, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957
  • Martin Geck. "Johann Sebastian Bach". Eesti keelde tõlkinud Ilme Rebane, Tallinn: Ilo, 2009
  • Toomas Siitan. "Bachi helikeelest: Mõistmise võimalus tänapäeval" – Teater. Muusika. Kino, 6/1987

Välislingid[muuda]