Mine sisu juurde

Fagott

Allikas: Vikitsitaadid
Hermann Kern (1838-1912), "Fagotimängija", s.d.
Edgar Degas, "Ooperiorkester" (u 1870, fagotti mängib pildil prantsuse helilooja ja fagotimängija Désiré Dihau.)

Proosa[muuda]

  • Tegelikult oleks ta pidanud piibu suhtes olema ikkagi tähelepanelikum. Sest kuigi piip oli musikaalne, nõudis ta aeg-ajalt siiski puhastamist. Aga Harri oli tollal maailma rahvaste keelte kõlakujundlikest võimalustest sedavõrd haaratud, et isegi puhastamata piibu hoiatav lurin kõlas tal kõrvus otsekui Mozarti fagotikontsert, eriti selle teine osa Andante ma Adagio, mis oli temas alati pöörast vaimustust tekitanud. "Pa-pa-pa-pa-pa-pa-pa-paa!" matkis ta saladusliku instrumendi häälitsusi mezzofortes, kui see virtuoosi huulte vahelt kostva geniaalse muusika, eriti kontserdi kolmanda osa - Rondo - kadentsi ajal, taevaste kõrgusteni tõstis. "Ta-ta-ta-ta-ta-ta-ta-taa!" kordas Harri oma kitsukeses äärelinna keldrikorteris sõnaraamatut koostades fagoti fraseerimist pianos sedavõrd ennastunustavalt, et isegi piip, kes oli tegelikult rohkem Telemanni, Bachi ja Händeli austaja, hetkeks oma vimma peremehe vastu ära unustas ja temaga koos lurinal fagotti matkida püüdis.
    • Arvo Alas, "Humanist Harri ja tema musikaalne piip" jutukogus "Piibuleidja" (2005), lk 40


Luule[muuda]

Avatakt on tava-akt.
Järgneb järk-järgult järsenev närvide pinge.
See pole aga põrmugi ohtlik, sest ansambel sarnaneb ambulatooriumiga.
Klaveri kurgukatarr ei keela teda kõnelemast.
(Tal on palju keeli.)
Tromboonil on tromboos, aga ta ei tee sellest eraldi numbrit
ja jätkab jooksu teistega koos.
Oboe on omaks võtnud omapärase kiunumise moe.
Okariin on nagu okassiga ja teda kuulata on päris piin.
Metsasarv on unustanud, et ta pole metsas, ja kisendab kõigest kõrist.
Fagott on fagotsüütidest auklikuks näritud.

  • Artur Alliksaar, "Tualettide kontsert" 1 kogus "Olematus võiks ka olemata olla" (LR 9-10 1968), lk 47


Istus töölaua taha isemajandav komponist
viipas kohale nootide kaardiväe
(Need on alati ja kõikjal olemas
ning ei lõpe kunagi otsa)
ja andis kõigile käsud kätte
...
"Ja sind fa matsutab täna fagott. Vott!"

  • Enn Vetemaa, "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92
Vikipeedias leidub artikkel