Klavessiin

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Margaret Dicksee, "Sheridan Linleyde juures" (1899)

Klavessiin ehk tšembalo on klahvkeelpill, mille klahvidele vajutamisel paneb sulerootsuga näppimine keeled võnkuma ja võib juhtuda muusika.


  • Aga orel orkestriga on mulle alati tundunud pillamisena, sest orelis endas on peaaegu terve orkester sees. Üksikute pillide tämbrid ka. Äkki tuli mõte panna orel kõrvuti tšembaloga - nagu hiiglane ja sääsk.
    • Ester Mägi oma "Kontserdist orelile ja tšembalole", rmt: Evi Arujärv, "Ester Mägi. Elu ja helid". Eesti Muusika Infokeskus, 2008, lk 33


  • Klavessiini osas oli nii, et algul mul erilist huvi ei olnud, kuid konservatooriumis otsustasin, et midagi tuleb veel klaveri kõrvale õppida. Päris huvi tuli hiljem – avastasin, kui raske on mängida, kui ei ole dünaamikat ja kõlavärve. Siis sain üsna ruttu aru, kui vaene on minu oskuste pagas aja kasutuse osas. Klavessiinimäng aitas ka keskenduda rohkem mikroagoogikale. Pianistid naljalt ei pööragi sellele enne tähelepanu, kui nad ei ole mänginud ajaloolisi klahvpille.
  • Klavessiinimängijal on tähtis osa tegevusest ju basso continuo. See annab teistmoodi vaate kasvõi Bachi polüfooniale. Minu jaoks on suur vahe, kas vaadata seda polüfooniat pigem lineaarselt või vertikaalselt väga keerulise basso continuo’na. Mina pigem näen seal väga kõrgelt arenenud basso continuo realisatsiooni. Sest fuuga on ikkagi lineaarne, aga minu meelest kui seda vaadata ainult lineaarselt, siis ei teki pinget, see on nagu lõputu jõgi, mis ei liigendu.

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel