Albert Schweitzer

Albert Schweitzer 1952. aastal.

Albert Schweitzer (14. jaanuar 1875 Kaysersberg, Elsass-Lotring, Saksa keisririik – 4. september 1965 Lambaréné, Gabon) oli saksa filosoof, filantroop, teoloog, arst, organist ja misjonär. Ta sai 1952. aastal Nobeli preemia.

Intervjuud

• Mis on minu jaoks Bach? Trööstija. Ta annab mulle usu, et kunstis, nagu eluski, ei saa eirata ega alla suruda seda, mis on päriselt tõsi, ega vaja see ka inimlikku abi, vaid paneb end ise maksma omaenese jõu läbi, kui selle aeg kord kätte jõuab.
  • Albert Schweitzer, intervjuu: ajakiri Zeitschrift Die Musik, 1905/06

Tema kohta

• Kui lähtuda absoluudieetikast, siis on mis tahes olendite kahjustamine üldse lubamatu. Ja siis oleme seisus, kus pole erilist vahet, kas pistame näiteks nahka kartuli, lööme maha sääse, kes on tulnud meie verd himustama, või läheme must-toonekure pesale oma uudishimu rahuldama. Albert Schweitzer, kes formuleeris printsiibi, et ülim eetiline hoiak on aukartus elu ees, ei mõelnud seda päris nii. Luterlasena asetas ta printsiibi jälgimise kohustuse inimese südametunnistusele: inimene peab iga hetk kaaluma oma tegude tagajärgi ja vastutama nende eest. Nii see tegelikult ju käibki ning samas on alati olemas eksimise võimalus.
  • Rein Kuresoo, "Loodus pole meist kuigi kaugel". Intervjuu Toomas Kukele ajakirjas Eesti Loodus, 2009 nr 11