Objektiivsus

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Proosa[muuda]

  • Te usute, et reaalsus on midagi objektiivset, välist, sõltumatult olemas olevat. Te usute, et reaalsus on oma olemuselt endastmõistetav. Kui te petate end mõttega, et te näete midagi, siis te eeldate, et ka kõik teised näevad sedasama, mis teie. Aga ma ütlen teile, Winston, et reaalsus ei ole väline. Reaalsus on olemas ainult inimteadvuses ja ei kusagil mujal. Aga mitte üksikisiku teadvuses, mis võib olla ekslik ja igal juhul kaob peatselt, vaid ainult Partei teadvuses, mis on kollektiivne ja surematu. Kõik, mida partei tõeks peab, on tõde. Võimatu on näha reaalsust teisit kui partei silmade läbi.


  • Objektiivsusprintsiipi saab minu arvates rakendada kogu inimkogemusele, kuid sageli tundub see kohatu. Näiteks: mis on Bachi fuuga? Kas see on läbilõikeline invariant või kõigi selle muusikateose trükitud või kirjutatud koopiate, grammofoniplaatide, esitluste helilainete jne ühine sisu?
    • Max Born, "Põhjuste ja muutuste loodusfilosoofia" (1949), 10. ptk, lk 125–126


  • Tihtipeale öeldakse, et naine mõtleb näärmetega. Mees unustab üleolevalt, et temagi keha sisaldab hormoone ja meessugunäärmeid. Mees tajub oma keha otseses ja normaalses suhtes maailmaga, mida ta arvab mõistvat objektiivselt, pidades samal ajal naise keha takistuseks, vanglaks, kammitsetuks kõigest sellest, mis teda eristab.




  • Kui objektiivse teabe põhjal võib järeldada, et tulemuseks võib olla tõsine ja pöördumatu kahju, tuleks projekt peatada või modifitseerida isegi vaieldamatute tõendite puudumisel. Nii pööratakse tõendamiskohustus vastupidiseks, kuna sellistel juhtudel tuleb esitada objektiivsed ja lõplikud tõendid, et kavatsetav tegevus ei põhjusta keskkonnale ega kohalikule elanikkonnale tõsist kahju. (186)


  • Mina pole ajalugu kunagi teaduseks pidanud. Peab püüdlema maksimaalset objektiivsust nende meetodite ja võimalustega, mis on ajaloolase käsutuses. Subjektiivsus ja objektiivsus tuleb omavahel kokku viia. Objektiivsus tuleb garanteerida kõige rangema metodoloogilise lähenemisega. Esiteks allikakriitika, millesse pole ka ajaloolaste ringkonnas kunagi kahjuks ülemäära tõsiselt suhtutud. Subjektiivsus on aga paratamatu ja vältimatu, seda ei õnnestu inimesel niikuinii ületada või objektiivsuseks maskeerida – seda tuleb varjamise asemel pigem eksplitseerida. Eks me kõik oleme omal moel piiratud. Aga lõpuks on ajaloo näol tegu üksnes jutustusega, mille iseseisev kasutamisväärtus on piiratud. Ent kuna tal on siiski rahvast mõjutav ja arendav funktsioon, peab ta olema tõsiseltvõetav ja kasutatav, aga mitte propagandistlik.

Allikata[muuda]

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel