Propaganda

Nõukogude propagandaplakat, mis oli pühendatud "Balti riikide vabastamisele" 1944. aastal

Propaganda on kommunikatsiooniliik, mille eesmärk on mõjutada avalikku arvamust propagandistile vajalikul viisil. Propaganda edastab sihipäraselt ja süstemaatiliselt informatsiooni, eesmärgiga kujundada teatud territooriumi rahva meelsust, hoiakut ja tegusid soovitud suunas. Sageli käsitletakse propagandat negatiivse ja manipulatiivse tegevusena.

Proosa

• Propaganda olemus on seega kindlalt lihtsus ja kordamine. Ainuüksi need, kes suudavad probleeme lihtsaimal kujul esitada ning kellel on vaprust neid sellel lihtsustatul kujul igavesti korrata, hoolimata intellektuaalide vastuväidetest, saavutavad pikas plaanis põhjapaneva edu avaliku arvamuse mõjutamisel.
  • Das Wesen der Propaganda ist deshalb unentwegt die Einfachheit und die Wiederholung. Nur wer die Probleme auf die einfachste Formel bringen kann und den Mut hat, sie auch gegen die Einsprüche der Intellektuellen ewig in dieser vereinfachten Form zu wiederholen, der wird auf die Dauer zu grundlegenden Erfolgen in der Beeinflussung der öffentlichen Meinung kommen.
  • Joseph Goebbels, päeviku sissekanne 29. jaanuaril 1942, Die Tagebücher von Joseph Goebbels, Teil 2, Band 3, Saur, München u. a. 1994, ISBN 3-598-21923-7, lk 213

• Nõukogude müüdi narkoos on sama visa ja seda on sama raske ravida nagu igasugust muud maaniat või ismi. Pärast Raisatud Nädalalõppu Utoopias on kange tahtmine saada veel vähemalt üks piisk, isegi kui jook on lahjendatud ja müügil vale sildi all. Ja Kominterni ideaalide mustal turul leidub alati uusi silte. Komintern teeb loosungitega äri nagu salaviinakaupmees võltsitud alkoholiga, ja mida lihtsameelsem on külastaja, seda kergemini saab temast ideoloogilise puskari ohver, mida müüakse rahu, demokraatia, progressi või mistahes muu kaubamärgi all.
  • Arthur Koestler, "Pühendatud", 1995, tlk Udo Uibo, lk 51

• Muide — pärast juunipööret jätkasid mitmed riikliku propagandatalituse ametnikud esialgu sama püüdlikult oma tööd ka uue korra huvides. Printsiibitu juhmus näib olevat üldse alati minev kaup, nagu kinnitavad mitmed murranguaegu kajastavad memuaarteosed.
  • Harald Peep, "Nii et suled lendavad", 2001, lk 90

• Tsensuur on ligipääsu tõkestamine negatiivsele infole, propaganda — positiivse info pealesurumine. Ükski riik maailmas pole iial ajanud läbi ei tsensuuri ega propagandata.
  • Цензура - ограничение доступа к негативной информации, пропаганда - навязывание информации позитивной. Ни одно государство мира никогда не обходилось ни без цензуры, ни без пропаганды.
  • Rubén Gallego, "Цензура и пропаганда - две колеи одной информационной дороги", essee ajakirjale Индекс, 2004

• Kuigi olen vaadanud mitmeid videoid Krimmi värskeimaist sündmusist, on jäänud üks motiiv, mida ma ikka asjatult taga otsin. See on Vene televisiooni traditsiooniline kaader, mis näitab, kuidas "vabastatud" Krimmi elanikud oma Vene "vabastajatele" lillede, soola ja leivaga vastu tulevad. Esialgu arvasin, et selle puudumine viitab asjaolule, et mõni Kremli propagandakeskus pole oma tööd korralikult teinud. Aegamisi hakkas mulle aga koitma, et Venemaal oleks veel liiga vara kodumaistes telekanalites sellise pilte näidata. Lõppude lõpuks ei viibi Kremli ametliku versiooni kohaselt Krimmis üldse Vene väeüksusi. Seal on üksnes teadmata arv Vene Musta mere laevastiku madruseid, teadmata arv mingisuguseid automaatidega relvastatud kasakaid, teadmata hulk sõjaväetehnikat ning kümneid või ka sadu Sevastopolist saabunud Berkuti võitlejaid, kes on Vene poolele üle jooksnud. Vene väeosi seevastu, kes oleksid "Ukraina hädaohust vabastajatena" Krimmi sisse marssinud, ametlikult ei ole. Siiamaani igatahes mitte. Aga teades, kuidas Vene televisioon töötab, olen ma kindel, et kaadrid "vabastajate" sissemarsist Krimmi, naistest, kes, väikelapsed käsivarrel, neile kaela viskuvad, range olemisega raukadest, kes südamerõõmust tagasihoidliku mehepisara poetavad, ning lastest, kes mõlemal pool Vene kolonniga kaasa jooksevad ning vaprate "kangelastega" sammu pidada üritavad, on juba ammu valmis vändatud ja monteeritud ning võivad vajadusel iga silmapilk eetrisse minna. See seisab veel ees. Esialgu üritame meie, Ukraina kodanikud, alles kangekaelselt aru saada, kuidas võis juhtuda, et Nõukogude Liidu mantlipärija, 1945. aastal Euroopas fašismi üle võitjaks jäänud maa nüüd ise fašismi teele on astunud ning ei kasuta oma võitluses mitte üksnes Goebbelsi valepropaganda meetodeid, vaid rakendab selles ka omaenda pesuehtsaid, Venemaa Rahvuslikku Ühtsusse ja muudesse neonatsistlikesse rühmadesse ja rühmitustesse kuuluvaid fašiste, kes on saadetud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse ekstsesse alustama, elanikkonnale hirmu naha vahele ajama ja olukorda destabiliseerima. (9. märts 2014, lk 129–130)
  • Andrei Kurkov, "Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest". Tõlkinud Anu Wintschalek. Äripäev, 2014

• Kuid tegelikult oli Veljo Tormis kusagil hingesopis kogu aeg propagandist, kellele läks korda, kas ja kuidas tema muusikas sisalduv sõnum jõuab inimesteni. See, mida ta ennekõike levitada püüdis, ei olnud mitte ta enda looming, vaid idee, mida tema looming kandis ja mille juured olid sügaval.
  • Immo Mihkelson, "Veljo Tormise jonn päästis regilaulu", Postimees, 7. august 2020, lk 16

• Küsimus on ikkagi selles stiilis, kuidas me oma vaateid inimesteni toome. Meie hinnangud ja meie vaated jäävad paraku inimeste eest varju, sest meie suhtlus- ja käitumisstiil paraku omab esimest kohta inimeste hulgas. [---] Meil on õige maailmavaade, aga selle välja ütlemine... Ma näen, kuidas see ei jõua inimesteni, sest kogu see meelsus ja tonaalsus on selline, mis siiski ei võida inimeste usaldust.
  • Merle Kivest, EKRE Tartu ringkonna aseesimees ja linnavolikogu liige, parteipropaganda tõhustamisest, intervjuu: Albert Leppik, "EKRE Tartu asejuht: me alusetult ründame seda ühiskonna osa, mis seda ei vääri", ERR, 12.06.2024

• Ajalugu algab seal, kus on inimene tekkinud maakerale, ja sõda on alati olnud üks kaasnev nähtus, mis on kogu aeg saatnud inimeste arengut. Ja sõda on muidugi väga negatiivne – ohvrid ja kaotused –, aga teatud positiivne pool võib küll ka olla, sest sõjapidamisega kaasnevad ka erinevad ideed ja tehnoloogia areng, mida kasutatakse ka tsiviilmaailmas.
• Me võime rääkida võib-olla alates Lahesõjast 1990-1991 kui uut tüüpi sõjast, kus on võimalik vaadata sõjategevust otse-eetris. Ja propaganda ja sõda on käinud alati käsikäes koos, nii et üritatakse vältida selliseid mõisteid, mis võivad tekitada frustratsiooni, nagu sõda, genotsiid, ja need asendada mingisuguste muude terminitega, mis on justkui neutraalsed. Aga see ei muuda sõja olemust – sõda on destruktiivne.
  • Igor Kopõtin, intervjuu: Andres Kuusk, "Ajaloolane: Ukrainas käiv sõda on maailmavaateline kokkupõrge", ERR/ETV "Ukraina stuudio", 01.12.2024

Luule

Ja veel üks asi paneb pisut mõtlema
propaganda otstarbekuse üle: mida enam on meie
maal propagandat
seda vähem on kõike muud.

• Bertolt Brecht, "Propaganda vajalikkus" 8, tlk August Sang, rmt "Dialektika ülistus" (1963), lk 64