Informatsioon

Informatsioon ehk info ehk teave on korrastatud andmed.

Proosa

• Kultuur ei ole siiski informatsiooni ladu. See on ääretult keeruka ülesehitusega mehhanism, mis säilitab informatsiooni, töötades pidevalt välja selle jaoks sobivamaid ja kompaktsemaid vahendeid, hangib uut; šifreerib ja dešifreerib teateid, tõlgib neid ühest märkide süsteemist teise.
  • Juri Lotman. "Kultuur ja informatsioon", tlk Tanel Pern, rmt: "Kultuuritüpoloogiast", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010, lk 26-30
• Informatsioon on teatava ebamäärasuse lõpetamine, teadmatuse likvideerimine ja selle vahetamine teadmise vastu. Seal, kus ei ole teadmatust, ei ole ka informatsiooni.
  • Juri Lotman, "Filmisemiootika", tlk Elen Lotman, 2004, lk 25

• [Lapsepõlvest 1920ndate Pärnus:] Kui nüüd tagantjärele mõelda, kui vähe tol ajal üldse midagi näha sai, provintsilaps eriti! Kui palju vähem oli igasugust informatsiooni — ei olnud sellist uputust nagu praegu — televisioon, raadio, kino.
  • Salme Reek, intervjuu: Toomas Lõhmuste, "Vastab Salme Reek", Teater. Muusika. Kino 8/1987, lk 5–16

• Näiteks ütles Chade mulle, et ma pean järgmisel päeval minema kokk Sara juurde ja küsima, kas selle aasta peekon on lahjem kui eelmise aasta oma. Ja siis pidin ma samal õhtul kogu vestluse Chade'ile nii täpselt kui võimalik ette kandma ning vastama tervele hulgale küsimustele selle kohta, kuidas Sara seisis, kas ta oli vasakukäeline, kas ta tundus olevat kõva kuulmisega ning mida ta tol hetkel valmistas. Minu häbelikkust ja sõnakehvust ei peetud kunagi piisavaks vabanduseks, kui ma sellise ülesandega hakkama ei saanud, ning ma avastasin, et kohtusin ja suure hulga lossis elavate teenijatega ja õppisin neid tundma. Kuigi mu küsimused pärinesid Chade'ilt, olid nad kõik väga rõõmsad minu huvi üle ja väga altid oma teadmisi minuga jagama. Täiesti tahtmatult hakkasin ma endale koguma kuulsust kui "taibukas nooruk" ja "hea poiss". Aastaid hiljem mõistsin ma, et õppetund ei seisnenud ainult mälu harjutamises, vaid ka selles, kuidas sõbruneda tavainimestega ja aru saada nende mõtteviisist. Palju kordi pärast seda on naeratus, kiitus, et mu hobuse eest on hästi hoolitsetud, ja kiire küsimus tallipoisile andnud mulle sellist informatsiooni, mida muidu ka kogu kuningriigi varanduse eest poleks tema käest kätte saadud.
• Robin Hobb, "Salamõrtsuka õpilane", tlk Kaaren Kaer, Varrak, 2000, lk 101

• Potentsiaalsete erinevuste hulk meid ümbritsevas maailmas on lõpmatult suur. Et erinevus muutuks informatsiooniks, tuleb seda esmalt selekteerida. See eeldab teatud laadi "mõistuse" olemasolu retsipientsüsteemis. Informatsioon on seega erinevus, mis põhjustab erinevust.
  • Jesper Hoffmeyer, Claus Emmeche, "Topeltkodeeritus ja eluslooduse semiootika", tlk Valdur Mikita, Akadeemia 10/1997, lk 2119

• Niisiis jagunevad infoühiskonna teooriad laias laastus kahte ossa. Ühele poole asetuvad teooriad, mis deklareerivad uut ühiskonnakorraldust: poststrukturalism, postfordism ja postmodernism. Teisel pool on teooriad, mis asetavad rõhu järgnevusele: infovoo-, avaliku sfääri, kuhjumisteooriad.

Kõik need teooriad võtavad vaatluse alla muutused, mis on kaasnenud informatsiooni koguse ja tähtsuse plahvatusliku kasvuga viimastel aastakümnetel. On see aga piisav rääkimaks infoühiskonnast kui millestki uuest ja erinevast, võrreldes varasema ühiskonnaga? Problemaatiline. Frank Webster tunnistab, et infoühiskonna mõiste on puudulik. Ta väidab, et suurem osa infoühiskonna definitsioonidest pakub vaid kvantitatiivse mõõte, mille kohaselt siseneme infoühiskonda mingist nähtamatust punktist, kus informatsioon hakkab domineerima.

On võimalik leida üsna selge vastuolu informatsiooni tähenduses. Informatsioon võib olla tähenduslik ja tähendusetu. Küsimus peitub informatsiooni kvaliteedis. Kvalitatiivse lähenemisega on aga peaaegu võimatu fikseerida infoühiskonna kui millegi uue ja arenenuma saabumist. See kõik tähendab, et me ei saa üksnes arutleda info hulga üle, vaid peame teoretiseerima ka selle üle, mis laadi informatsioon on ühiskonnas rohkem väärtustatud, kes on informatsiooni tootja ja mis eesmärkidel see on toodetud.

• Raivo Suni, "Vana ja uus keskaeg" Sirp, 13.08.1999

• Кара-Kohila ja New York on teoreetilises mõttes täiesti võrdselt tsentraalsed ja perifeersed kohad, kui kõne alla võetakse maailma kättesaadavus interneti vahendusel — kaks ühise võrgu ühesuurust silma. Tegelikult aga tähendab interneti sisseviimine Kapa-Kohilasse tema edasist perifeeriastumist võrratult suuremal määral kui tema teoreetilist tsentraliseerumist, sest kogu internetist pakutav informatsioon on võrratult enam New Yorgi kui Kapa-Kohila ideoloogilise kontrolli all.
  • Jaan Undusk, "Kas meist saavad balti baskid ehk kuidas olla esindatud?" Looming nr 9/2002, lk 1371

• Infoajastu pakub inimkonnale paljutki ja mulle meeldiks mõelda, et me tõuseme selle pakutavate väljakutsete kõrgusele. Kuid on elutähtis meeles pidada, et info - toorandmete tähenduses - ei ole veel teadmine, et teadmine ei ole tarkus ja et tarkus ei ole ettenägelikkus. Ent info on esimene hädavajalik samm nende kõigi poole.
  • Arthur C. Clarke, cit. via: "Humanity will survive information deluge — Sir Arthur C Clarke", OneWorld South Asia, 5. detsember 2003

• Selleks, et andmetest midagi kasu oleks, peab sellest saama informatsioon. Oluline on, et see informatsioon ei läheks digitaalsete andmete infomerre kaduma.
  • Pille Pruulmann-Vengerfeldt, ettekanne konverentsil "Liikuv pilt liikuvas ajas", cit. via: Marju Himma, "Pille Pruulmann-Vengerfeldt: oluline on, et informatsioon ei läheks digitaalsete andmete infomerre kaduma", ERR, 28.05.2015

• Henry Kissinger arutleb oma viimases raamatus "World Order" (Maailmakord) ka interneti üle ja selle üle, kuidas meie käitumised on muutunud. Ta leiab, et tuleb selgelt eristada informatsiooni, teadmisi ja tarkust. Informatsiooni saame me internetist, aga teadmisi saab ainult raamatutest või õpetajatelt. Ja kui teadmisi on küllalt akumuleerunud, võime rääkida tarkusest.
  • Kaja Kallas, "Kas paberraamat on minevik?", ajakiri Raamatukogu, veebruar 2015/Kaja Kallase blogi, 10.09.2017

• Hea kommunikatsiooni kuldreegel tuleneb informatsiooniteooriast, mis ütleb, et sõnade, lausete või piiksude jada ei ole informatsioon. Informatsioon sünnib siis, kui sümbolite, sõnade või mille iganes jada on a) vastu võetud ja b) dekodeeritud ehk aru saadud. Kui tulistame puusalt pimedusse pressiteateid, siis see informatsiooniteooria põhimõtete kohaselt ei ole kommunikatsioon, vaid müra.
  • Tarmo Soomere, intervjuu: Karmen Kaukver, Tarmo Soomere: teadus­kommunikat­siooni ees­märk on teha selgeks tähendus. Peegel nr 25

• Pärast aurumasina leiutamist, millest kapitalism pihta hakkas, ei näe ma ühtegi teist nii suurt maailma mõjutanud muudatust kui kõik need vidinad, tänu millele informatsioon liigub ühest kohast teise palju kiiremini kui varem. Esiti olime kõik maru õnnelikud: oo, nüüd saavad inimesed targemaks! Ainult et lollused levivad sama kiiresti. Ja nüüd ei tea keegi, mida sellega peale hakata.
  • Eiki Nestor, intervjuu: Vilja Kiisler, "Eiki Nestor: nad vaatavad minu otsa ja mõtlevad, et see onu keeras kõik kihva", Delfi, 29. mai 2026

Allikata

• Informatsioon on kõige demokraatlikum võimuallikas.
  • Alvin Toffler

• Informatsioon on kaasaegse maailma religioon.
  • David Lodge