Arthur C. Clarke

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Arthur C. Clarke (2005)

Arthur C. Clarke (16. detsember 1917 Minehead, Somerset, Ühendkuningriik – 19. märts 2008 Colombo, Sri Lanka) oli Suurbritannia teadlane ja ulmekirjanik, üks 20. sajandi keskpaiga ulmekirjanduse maailmaklassikuist. Tema tuntuim teos oli romaan "2001: Kosmoseodüsseia" (1968).


  • Kui me oleme leiutiste ja avastuste ajaloost üldse midagi õppinud, siis seda, et pikas perspektiivis - ja sageli ka lühikeses - paistavad kõige uljamad ennustused naeruväärselt konservatiivsed. (lk 111)
  • On raske kujutleda, kuidas võiksid rahvusluse äärmuslikumad vormid veel pikalt ellu jääda, kui inimesed on näinud Maad selle tegelikust vaatenurgast: üksiku väikese kerana tähtede taustal. (lk 187)
    • Arthur C. Clarke, "The Exploration of Space", 1951


  • [Tulnukas:] "Sa tead, miks Wainwright ja teised temataolised tüübid mind kardavad, eks?" küsis Karellen. Tema hääl kõlas nüüd raskemeelselt, nagu veereksid suure oreli helid katedraali lae alla. "Sa võid leida temataolisi mehi kõikidest maailma religioonidest. Nad teavad, et me esindame mõistust ja teadust, ja kui kindlad nad ka poleks oma usus, kardavad nad, et me kukutame nende jumalad. Mitte tingimata mingi kaalutietud teoga, vaid peenemal moel. Teadus võib religiooni hävitada, jättes sellele lihtsalt tähelepanu pööramata või kummutades selle õpetusi. Niipalju, kui mina tean, pole keegi kunagi tõestanud, et Zeusi või Thori pole olemas, kuid neil on praegu väga vähe kummardajaid. Igasugused Wainwrightid kardavad samuti, et meil on teada tõde nende uskude tekkimise kohta. Kui kaua, küsivad nad, oleme me juba inimkonda jälginud? Kas me oleme näinud Muha­medi Mekkast põgenemas või Moosest juutidele nende seadusi toomas? Kas me teame kõike, mis on valesti nendes lugudes, mida nad usuvad?"
"Ja kas te teate siis?" sosistas Stormgren poolenisti iseendale.
"See ongi kartus, Rikki, mis neile rahu ei anna, kuigi nad pole seda kunagi avalikult tunnistanud, Usu mind, meil pole mingit mõnu inimeste uskumuste hävitamisest, kuid kõik maailma religioonid ei saa ju õiged olla, ja nad teavad se­da. Varem või hiljem peab inimene tõe teada saama, aga praegu pole selleks veel aeg." (lk 15-16)
  • Arthur C. Clarke, "Lapsepõlve lõpp", tlk Jaana Peetersoo, 1999, lk 15


  • Inimestest kohtunikud võivad halastada. Ent loodusseadusi ei saa edasi kaevata.
    • Arthur C. Clarke, "Maelstrom II", 1965


  • Üks ulme tähtsamaid ülesandeid on valmistada inimesi ette tulevikku valutult omaks võtma ning julgustada mõistust paindlikkusele. Poliitikud peaksid lugema ulmet, mitte vesterneid ja krimkasid. Kaks kolmandikku "2001-st" on realistlik - riistvara ja tehnika -, mis annab tagapõhja lõpus tulevatele metafüüsilistele, filosoofilistele ja religioossetele mõtetele.
    • Arthur C. Clarke, cit. via: Jerome Agel, "The Making of Kubrick's 2001", 1970, lk 300


  • Võimalik, et kogu inimkonna ajaloo suurim tragöödia on olnud moraali kaaperdamine religiooni poolt.
    • Arthur C. Clarke, "Credo", 1991; ka raamatus "Greetings, Carbon-Based Bipeds! Collected Essays, 1934-1998", 1999, lk 360




  • On kaks võimalust: me kas oleme universumis üksi või ei ole. Mõlemad on võrdselt õudsed.
    • Arthur C. Clarke, cit. via: Michio Kaku "Visions: How Science Will Revolutionize the Twenty-First Century", 1999, lk 295


  • Et intelligentsus aitab kaasa ellujäämisele, on alles tõestamata.
    • Arthur C. Clarke, cit. via: Bob Fenster "Duh! The Stupid History of the Human Race", 2000, lk 208


  • Olen pikka aega öelnud, et loodan leida Washingtonist arukaid eluvorme.
    • Arthur C. Clarke, rmt: Andrew Chaikin, "Meeting of the Minds: Buzz Aldrin Visits Arthur C. Clarke", 27. veebruar 2001



  • Tõigas, et vaakuumis lipud ei lehvi, peitub lootusandev sümbolism.
    • Arthur C. Clarke, cit. via: Jason Merchey "Values of the Wise: Humanity's Highest Aspirations" (2004), lk 31


  • Arvutimanuaalide lugemine ilma riistvarata on sama frustreeriv kui seksiõpikute lugemine ilma tarkvarata.
    • Arthur C. Clarke, peatükk "Appendix II: MITE for Morons," rmt: "The Odyssey File" (1984), lk 123: ka: Geoff Tibballs "The Mammoth Book of Zingers, Quips, and One-Liners" (2004), lk 128

Clarke'i seadused[muuda]

  • Clarke'i esimene seadus: Kui silmapaistev, ent vana teadlane väidab, et miski on võimalik, siis on tal peaaegu alati õigus. Kui ta väidab, et miski on võimatu, siis on väga tõenäoline, et ta eksib.
    • "Hazards of Prophecy: The Failure of Imagination", rmt: "Profiles of the Future" (1962)
    • Võib-olla vajab omadussõna "vana" täpsemat määratlust. Füüsikas, matemaatikas ja astronautikas tähendab see vanemat kui 30 eluaastat; teistes teadusharudes lükkub seniilsuse avaldumine vahel edasi neljakümnendatesse eluaastatesse. Mõistagi leidub sellest hiilgavaid erandeid; ent nagu iga värskelt kolledži lõpetanud teadur teab, ei ole viiekümnenda eluaasta piiri ületanud teadlastest kasu muuks kui juhatuse koosolekuteks, ning nad tuleks iga hinna eest laborist eemal hoida!
      • Arthur C. Clarke, "Hazards of Prophecy: The Failure of Imagination", rmt: "Profiles of the Future", 1962; täiendatud trükk 1973


  • Clarke'i teine seadus: Ainus viis võimalikkuse piiride avastamiseks on minna neist natuke kaugemale võimatusse.
    • Arthur C. Clarke, "Hazards of Prophecy: The Failure of Imagination", rmt: "Profiles of the Future", 1962


  • Clarke'i kolmas seadus: Iga piisavalt arenenud tehnoloogia on eristamatu maagiast.
    • Arthur C. Clarke, "Profiles of the Future", täiendatud trükk 1973


  • Clarke'i neljas seadus: Igale eksperdile on olemas võrdne ja vastassuunaline ekspert.
    • Arthur C. Clarke, "Profiles of the Future", London: Victor Gollancz, 1999, lk 143


  • Clarke'i revolutsiooniliste ideede seadus: Iga revolutsiooniline idee — teaduses, poliitikas, kunstis või milles iganes — paistab kutsuvat esile kolmeastmelise reaktsiooni. Need võib kokku võtta järgnevalt::

    (1) "See on täiesti võimatu — ärge raisake mu aega";
    (2) "See on võimalik, aga seda pole mõtet teha";
    (3) "Ma olen kogu aeg öelnud, et see on hea idee."

Iga tõde läbib kolm staadiumi.
Esmalt seda naeruvääristatakse.
Teiseks kohtab see raevukat vastuseisu.
Ja kolmandaks võetakse see omaks kui ilmne.
Arthur C. Clarke, cit. via: Jeanne Larson, Madge Micheels-Cyrus "Seeds of Peace: A Catalogue of Quotations" (1986), lk 244

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel