Ideoloogia

Ideoloogia on ühiskondlikus plaanis suunitletud ideekompleks, mis võimaldab maailma tõlgendamist enda kaudu, mugandades inimese kogemused enda raamistikku. Ideoloogia võib olla aluseks kellegi maailmavaatele, kuigi ka ideoloogiaid saab erinevalt tõlgendada ja kohandada eri maailmavaadetega ning isegi vastandlikud ideoloogiad ei pruugi üksikisiku mõtlemises üksteist välistada.

• Ideoloogitsemisega ei tegele sugugi ainult filosoofid ega raamatuinimesed, vaid just poliitikud ja väeülemad, usumehed ja kasvatajad. Sest selgesti aimatakse ette saatuslikke tagajärgi: kes ideoloogilises võitluses kaotab, kaotab oma tuleviku. See kaotus võib tabada mitte ainult miljoneid individuaalselt, vaid terveid ühiskondlikke ja rahvuslikke gruppe, terveid maailmavaatelisi ja usulisi voole, terveid majanduslikke ja poliitilisi süsteeme.
  • Oskar Loorits, "Eestluse elujõud". Stockholm, 1951, lk 6

• Keegi ei väida, et nende endi mõtlemine on ideoloogiline, samamoodi nagu keegi ei nimetaks ennast harjumuspäraselt paksukeseks. Ideoloogia selles tähenduses on nagu halb suulõhn - miski, mis on kellelgi teisel.
• Nobody would claim that their own thinking was ideological, just as nobody would habitually refer to themselves as Fatso. Ideology, like halitosis, is in this sense what the other person has.
  • Terry Eagleton, "Ideology". Routledge, 2014, lk 2

• Valitseva klassi ideed on igal ajastul valitsevad ideed, st klass, mis on ühiskonna valitsev materiaalne jõud, on ühtlasi ka valitsev intellektuaalne jõud.
  • Karl Marx, "Saksa ideoloogia" (1846)

• Ideoloogia on mõõde, mis kuulub kogu võimaliku kogemuse struktuuri.
  • Ernesto Laclau, 1. ptk "The Death and Resurrection of the Theory of Ideology", rmt: "The Rhetorical Foundations of Society", 2014, lk 25

• Ideoloogiad on sümboolse laenguga uskumuste ja väljendite mustrid, mis esitavad, tõlgendavad ja hindavad maailma viisil, mis on mõeldud kujundama, mobiliseerima, suunaga, korraldama ja õigustama teatud tegevusviise või -suundi ning teisi põlu alla panema.
• Ideologies are patterns of symbolically-charged beliefs and expressions that present, interpret and evaluate the world in a way designed to shape, mobilise, direct, organise and justify certain modes or courses of action and to anathematise others.
  • David Kettler, USA politoloog, "Ideology", rmt: David Miller (toim) "The Blackwell Encyclopedia of Political Thought". Oxford: Basil Blackwell, 1997

• Rüütli uurijategevust on motiveerinud eestlasi ja soome-ugri rahvaid ühendav ideoloogia. Mõtlen siin ideoloogia all ideede kompleksi, mis toetab mingi rühma edukat toimimist, jätkusuutlikkust ja kujundab nende väärtusi. Rahvamuusikasektori loomise peatükis on see töösuund sõnastatud programmilisena: "Meie töövaldkondadeks on olnud eesti ja teiste soome-ugri rahvaste rahvamuusika kogumine, uurimine, publitseerimine ja p r o p a g e e r i m i n e" (lk 84, minu sõrendus – T. S.).

1970.–1980. aastatel kujunes soomeugri keeleteaduse kõrvale hõimuromantism, mis mõjutas eesti vaimuinimeste tegevust. Soome-ugri keelepuu taustal tegevust alustanud Ingrid Rüütli sooviks on olnud luua sarnane viisipuu ehk "rekonstrueerida pilt soome-ugri rahvaste muusika ühistest ja erinevatest elementidest ja arenguteedest" (lk 7). Viisipuu idee oli tollal ilmselt õhus, näiteks Lennart Mere filmis "Linnutee tuuled" (1977) kõrvutatakse soome-ugri rahvaste muusikat.

• Taive Särg, "Ingrid Rüütel hooldamas regiviiside tihnikut: emantsipatsioon eestipäraselt" Keel ja Kirjandus 12/2011, lk 938–942 (raamatu "Muutudes endaks jääda" arvustus)

• Nii ei ole ka fennougristi ülesanne levitada vaid nn. puhast teaduslikku informatsiooni. See ei tohi olla pelk faktidekogum, vaid peab olema teatud ideoloogia poolt läbimõtestatud informatsioon, mis kujundab kogu rahva maailmavaadet. See on tänases Eestis ja ka Ungaris eriti vajalik, sest praegune võimupõlvkond, kes põhjendatult on hüljanud tühjalt kõmiseva sovjetliku rahvaste sõpruse ja vendluse loosungi, ei ole Brüsselisse kiikamise tuhinas suutnud endale formuleerida mingit selget rahvusliku identiteedi ideoloogiat. Seda on aga hädasti vaja, et teha lõpp mõttemanipulatsioonidele, kus "Euroopa Liidu nõudmised" või teisalt "Venemaa huvid" oleksid manööverdatud mõistesse Eesti (või Ungari või Soome) huvid.
  • Tõnu Seilenthal, "Fennougristika ja panfennougrism", "Hõimusidemed", 1997