Reaalsus
(Ümber suunatud leheküljelt Tegelikkus)
Reaalsus ehk tegelikkus on kõik, mis ei sõltu subjektiivsest arvamusest.
Proosa
[muuda]
- Raamatuid vedeleb ka seal, kus midagi muud ei vedele: rongijaamades, hotellide fuajeedes. Lühidalt — neid on kõikjal. Too kõikidest riikidest kõige ebareaalsem, kõikidest meelepetetest kõige saladuslikum, see nõndanimetatud tegelikkus, on neid tihkelt täis. Meie olemasolu on tulvil raamatuid.
- Hugo von Hofmannsthal, "Raamatud laual" esseekogus "Väikesi vaatlusi", tlk Katrin Kaugver, LR 3-4 2010, lk 5
- Maine reaalsus on meie klammerdumise tulemus. See on mina-reaalsus, mille oleme asjadele üle kandnud. See ei ole mitte kuidagi seotud väljaspoolse tõelusega, mis on tajutav üksnes täieliku lahtilaskmise läbi. Kui jäänud on ka üksainus niit, on kiindumus veel alles.
- Simone Weil, "Lahtilaskmine", tlk Agne Pilvisto, Vikerkaar, november 2022
- Te usute, et reaalsus on midagi objektiivset, välist, sõltumatult olemas olevat. Te usute, et reaalsus on oma olemuselt endastmõistetav. Kui te petate end mõttega, et te näete midagi, siis te eeldate, et ka kõik teised näevad sedasama, mis teie. Aga ma ütlen teile, Winston, et reaalsus ei ole väline. Reaalsus on olemas ainult inimteadvuses ja ei kusagil mujal. Aga mitte üksikisiku teadvuses, mis võib olla ekslik ja igal juhul kaob peatselt, vaid ainult Partei teadvuses, mis on kollektiivne ja surematu. Kõik, mida partei tõeks peab, on tõde. Võimatu on näha reaalsust teisit kui partei silmade läbi.
- Mis on tõeline – kas peegelpilt või see, kes selle ees seisab?
- Kontrollitavus on reaalsuse ainus teaduslik kriteerium. See ei tähenda aga, et ei või olemas olla reaalsusi, mida ei saa kontrollida.
- John Fowles, "Maag", tlk Henno Rajandi, Varrak 2005, lk 262
- Nägin unes tegelikkust. Millise kergendustundega ma ärkasin! (lk 7)
- Tõele lähenedes kaugeneme tegelikkusest. (lk 38)
- Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted", tlk Aleksander Kurtna ja Arvo Valton, LR 48/1977
- On ilmne, et võimu kätes ei ole faktid ohutus kohas, vaid asja tuum on selles, et võim ei saa juba loomu poolest kunagi pakkuda aseainet faktilise reaalsuse kindlale stabiilsusele, mis oma minevikulisuse tõttu meie jaoks ligipääsmatuks on muutunud. Faktid kehtestavad end kangekaelsuse abil, ning kummalisel kombel lisandub nende haprusele ka suur elastsus — seesama tühistamatus, mis on igasuguse inimtegevuse tunnistäheks. Oma tõrksuses on faktid võimust tugevamad; nad pole nii ajutised kui võimuformeeringud, mis tekivad, kui inimesed mingil eesmärgil kokku tulevad, kuid kaovad niipea, kui see eesmärk on kas saavutatud või kadunud. See ajutisus teeb võimust seal, kus tahetakse saavutada mingit liiki püsivust, äärmiselt vähe usaldusväärse instrumendi, ning seetõttu on tema kätes ebaturvalised mitte üksnes tõde ja faktid, vaid ka ebatõde ja mittefaktid.
- Hannah Arendt, "Tõde ja poliitika", rmt: "Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas". Tõlkinud Liisi Keedus ja Ene-Reet Soovik. Tartu: Ilmamaa, 2012, lk 309
- Meeled ei püüa elust ainult söakalt või teraselt selgust otsides aru saada, vaid rebivad tegelikkuse tuikavateks tükkideks ja panevad neist kokku tähendusrikka mustri. Nad võtavad võimalikkuse proove. Nad peatavad rahvahulgale hetke. Nad kauplevad ja otsustavad mõistliku versiooni kasuks ning sõlmivad osavalt väikesi tehinguid. Sädelev, pulbitsev elu uhkab kõigest üle. Meeled söödavad ajule infokilde otsekui tillukesi mosaiigitükikesi. Kui "tükke" koguneb piisaval hulgal, ütleb aju: "Lehm. Ma näen lehma."
- Diane Ackerman, "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 15
- Veidrad Olevused tiirutavad urisedes piki normaalsuse õhukesi pihtaedu; Aja ääremaadel kostab sügavatest lõhangutest kummalisi huilgeid ja ulgu. On asju, mille jubeduse ees lööb kartma isegi pimedus.
- Enamik inimesi seda ei tea ja parem ongi, sest maailm ei saaks korralikult toimida, kui kõik püsiksid lakkamatult kodus, tekk üle pea tõmmatud - aga just nii juhtuks, kui inimesed teaksid, millised õudused elutsevad neist ainult varjupaksuse kaugusel.
- Terry Pratchett, "Võluv võrdsus", tlk Aet Varik, 1999, lk 115
- "Oodake-oodake!" hüüdis laekur. "Jah, muidugi, piltlikult öeldes koosneb sõna üksikutest tähtedest, aga need eksisteerivad ainult," ta liigutas graatsiliselt oma pikki sõrmi, "teoreetiliselt, kui võib nii väljenduda. Nad on sõnad, nagu öeldakse, partis in potentia, ja kahjuks on äärmiselt lihtsameelne arvata, et nad oleksid tegelikult olemas, unis et separato. Tegelikult on juba kontseptsioon, et tähed eksisteeriksid füüsiliselt ja sõltumatult, filosoofiliselt väga murettekitav. See oleks ju tegelikult lausa sama hea, kui et ninad ja sõrmed jookseksid maailmas omaette ringi..."
- Siin oli kolm "tegelikku", mõtles William, kes märkas selliseid asju. Kui keegi kasutab lühikeses sõnavõtus kolm korda sõna "tegelik", siis annab see tavaliselt märku, et tema sees on midagi katkemas.
- Terry Pratchett, "Tõde", tlk Allan Eichenbaum, 2007, lk 27
- Ilma keeleta ei saa funktsioneerida ükski ühiskondlik institutsioon. Keele kaudu toimub tegelikkuse struktureerimine ja klassifitseerimine. Iga keel aga toimib erisuguselt, sest sõnavara kaudu tunnetatakse tegelikkust üksnes sellele keelele omasel moel. Seetõttu ei tohiks õigusloomes olla sugugi ükskõik, millises keeles mõtted esialgselt sõnastatud on. Ükski mõte ei ole täpsem kui see keeleüksus, mille kaudu teda väljendatakse.
- Els Oksaar, "Seaduskeele probleeme Saksamaal", Õiguskeel 1/2002, lk 4-8
- Paralleelmaailmade lehvikutes tõelusest valjult ei räägita. Tõelus on keelatud. Tõelusega võivad olla salasidemed täpselt nagu salaarmukesega. Ja inimsugu ei suuda taluda palju tõelust. Tõelus on kivistunud nagu fossiilid. Kord olid nad teokarbid, kord merikapsad, kord kahepaiksed, kord meduusid, kord merihobud, kord planktonid, kord vetikad, kord meritähed. Nüüd on nad kivistised, mida hoida kirjutuslaual. Tardunud tõelus, mis siiski end meelde tuletab. Hetked, mil ta surub end läbi aja ja puudutab sind otseselt, ilma vahendajateta. Inimsoost Asnāte kannab endas sel hetkel tõelust.
- Nora Ikstena, "Neitsi õpetus", tlk Kalev Kalkun, LR 13-14 2011, lk 34
