Mine sisu juurde

Mäng

Allikas: Vikitsitaadid
Maajade pallimängu kujutis savinõul, 650–800 pKr.
"Laste mängud", 1560, Pieter Brueghel Vanem.
Félicité Beaudin (1797–1879), "Lapsed koeraga mängimas", s.d.
Sonia Lewitzka (1874-1937), "Laste mängud", s.d.
Paul Klee, "Sõbralik mäng" (1933)

Mäng on reeglipõhine tegevus, millega tegeldakse tavaliselt eelkõige lõbu pärast, vahel ka hariduslikul eesmärgil. Hasartmänge võidakse mängida raha pärast, sportmänge mitmesugustel hämaravõitu põhjustel. Üldjuhul osaleb mängus üks või enam inimest või muud looma.

Proosa

[muuda]
  • Tuleb märkida, et mängivad lapsed mitte lihtsalt ei mängi, nende mänge tuleb pidada nende kõige tõsisemaks tegevuseks.




  • Tüdruk laotas roosale aiapingile lina. Iga sööja sai endale kaks pelargoonilehtedest taldrikut, männiokkast kahvli ja oksaraost noa. Loorberilehel oli kolm karikakra südamikku, mis kõlbasid poseeritud munadeks, fuksia kroonlehed olid külm liha, liivast ja veest ja võililleseemnetest olid küpsetatud hästi armsad kotletid, ja šokolaadikreemi kavatses ta serveerida merikõrva karbis, kus ta seda oli keetnud.


  • Ta oli seapõie täis puhunud. Sellest sai pisike õhupall ja Papa sidus selle otsa kõvasti nööriga kinni ning andis selle Maryle ja Laurale mängimiseks. Tüdrukud said seda õhku loopida ja käte vahel teineteisele visata. Seda võis ka vastu põrandat põrgatada. Kuid seasabaga sai veel rohkem nalja kui õhupalliga.
Papa nülgis seasaba laste jaoks hoolikalt ära ja torkas selle jämedamasse otsa teritatud puutiku. Mamma avas pliidiukse ja kraapis välja kolderauale kuumi süsi. Siis said Laura ja Mary seasaba kordamööda süte kohal hoida.
Seasaba särises küpsedes ning sellelt pudenesid rasvatilgad, mis lõid süte kohal leegitsema. Mamma raputas seasabale soola. Laste käed ja näod kuum asid palavusest ja Laura kõrvetas oma sõrme, kuid ta oli nii põnevil, et ei hoolinud sellest. Seasaba küpsetamine oli nii lõbus, et järjekorda vahetades oli raske mängida ausat mängu.
Lõpuks sai see tehtud. Seasaba oli üleni kenasti pruunistunud — ja kui hästi see lõhnas! Nad viisid selle õuele jahtuma ja juba siis, kui see polnud veel jahtunud, kippusid lapsed seda maitsma ja kõrvetasid oma keeled.
Nad sõid kondi ümbert ära viimse kui tillukese liharaasu ja andsid siis kondi Jackile. Ja sellega saigi seasaba otsa. Uut ei saa enne kui järgmisel aastal. (lk 12-13)
  • Laura polnud ealeski nii lõbusasti aega veetnud. Kogu hommikupooliku tegi ta õues lume sees pilte koos Alice'i, Ella, Peteri ja Maryga. Nad tegid seda niimoodi:
Iga laps ronis ühe kännu otsa ja siis langesid kõik korraga käsi laiali hoides kändudelt näoli pehmesse sügavasse lumme. Siis tõusid nad püsti, püüdes mitte rikkuda märke, mis nende kukkumisest lumme jäänud olid. Kui see neil hästi õnnestus, jäi lumme viis auku, mis olid justnagu nelja väikese tüdruku ja ühe poisi kujutised - käte ja jalgadega ja puha. Lapsed nimetasid neid kujutisi piltideks. (lk 38-39)


  • Kasvamisega oli veel sellegi poolest kiire, et siis saaks teha kõiki täiskasvanute töid. Töötegemine oli Rummusaarel mu ainus mäng. Ja muid mängusid ma pole kunagi õieti osanudki.



  • "TERE, KALLIS MATI!
KUIDAS SINA ELAD? MEIE ISAGA OLEME HEAD LAPSED — ESIMESE EKSAMI EEST SAIME MÕLEMAD "5"!
LOODAN, ET SINULGI LÄHEB HÄSTI!
PEA MEELES, JONNIPUNN! ÄRA SÖÖ PUTRU, MUIDU KASVAD SUUREKS! ÄRA PESE KAELA! MINE PAREM SEENETAMA! ÄRA KUULA KELLEGI SÕNA, MUIDU..."
Selle koha peal kiri katkes.
Mati südamel hakkas soe — see oli ju nende jonnipunnimäng! Seda armastasid nad isa ja emaga ikka mängida!
Pikemalt mõtlemata murdis Mati paberilehe pooleks, pistis ema kirja pluusitaskusse ning kirjutas puhtale lehele trükitähtedega vastuse.
KALLISSJONIPUNI MAISÕITNKI JÄNESETAKSUKA TARTTUSE JA MULL POLEKI UT SÕPRA KELE NIMI ON UNEMATI.
  • Dagmar Normet, "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 33


  • Öeldakse, et pesapall on ainult mäng. Tõsi. Ja Suur Kanjon on ainult auk Arizonas. Ei kõik augud ega kõik mängud pole võrdsed.
    • George Will, "Men at Work: The Craft of Baseball", 1990, lk 294


Nukralt mererannas luusides sattus ta pisikese poisi peale, kes ehitas liivast krokodilli.
Iidoli nägu lõi särama.
"Poiss!" ütles ta. "Tahad, ma teen sinust mehe?"
Laps ei vastanud.
Iidol kummardus tema kõrva äärde ning sosistas : "Mis sa selle liivaga jändad, mängime parem kintsukloppimist. Vaat see on alles mehine mäng."
"Teie, onu, võite oma kintse kloppida nii palju kui tahate," ütles poiss pahaselt. "Mul on krokodilligagi küllalt tegemist."


  • Mänge võidab anne, meistrivõistlusi meeskonnatöö ja tarkus.
    • Michael Jordan, cit. via: Cheri Ruskus, "The Victory Letters: Inspiration for the Human Race", 2003, kiri 32, lk 68


  • Emad ja isad peavad saama värsket õhku ja liikuda ning just selleks mänguväljakud tehtud ongi.
  • Mänguväljakul ei hakka kunagi igav, seal juhtub kogu aeg midagi põnevat. Kui saaks, möllaksid emad ja isad mänguväljakul terve päeva, hoolimata sellest, et jäätisemüüja on puhkusel ja karussell ei käi tegelikult ringi. Paraku peavad emad ja isad ka sööma ja magama ja seda kahjuks mänguväljakul teha ei saa.


  • Kui Magnus oleks saanud, oleks ta tüdrukutele meeleldi ronkadest rääkinud. Tema maal olid rongad, olid alati olnud, sestsaadik kui ta oli alles põlvepikku poisike, ja ta oli neid jälginud. Mõnikord tundus, nagu oleksid nad mänginud. Nad tiirlesid taevas, keerutasid end ringi nagu kulli mängivad lapsed, siis panid tiivad kokku ja langesid alla. Magnus lausa tundis, kui põnev see peab olema: vuhisev tuul, kiire allasööst. Siis läks kukkumine jälle lennuks üle ja nende hõiked kostsid nagu naer. Kord oli ta näinud, kuidas rongad libisesid lumiselt pervelt teele, selili, üksteise järel justkui postkontori poisid kelkudega, kuni ema nad Magnuse majast eemale kamandas. (lk 16)
  • Magnus vaatas aknal. Ta oli end sinna sättinud esimesest valgest saadik, varemgi. Ta polnud magada saanud. Ta nägi, kuidas naine läks mööda, last kelguga järel vedades, ja tundis kadeduskihvatust. Tema ise oli kasvanud teistsugusel ajal, mõtles ta. Kui tema oli väike, polnud emad oma laste eest niimoodi hoolitsenud. Mänguaega oli vähe olnud. (lk 27)


  • Kodus elasin oma nukkude intriigide ja draama maailmas, nendega seebiooperitesse sukeldudes. Oli sünde, vaenamist ja reetmisi. Oli lootust, vihkamist ja vahetevahel ka seksi. Mu lemmikajaviiteks kooli- ja õhtusöögivahelisel ajal. oli end Barbie-hunnikuga minu ja Craigi ühisesse mängualasse parkida ning siis hullumeelsete stsenaariumitega lagedale tulla, need lood tundusid mulle sama tõelised nagu elu ise ja vahel oli mul kombeks Craigi G.I. Joe kujukesi oma teemakeerisesse kaasata. Hoidsin oma nukkude riideid lillelises plastmassist lastekohvris. Iga Barbie ja G.I. Joe oli eraldi isiksus. Mõnikord võtsime isegi tähe-klotsid kampa, needsamad, mille abil ema oli meile kunagi tähestikku õpetanud. Ka nemad said endale nimed ja elulood. (lk 32)
  • Liitusin pärast kooli õues mängivate naabruskonna lastega harva, ka ei olnud mul kombeks koolikaaslasi külla kutsuda, osaliselt seetõttu, et olin väike perfektsionist ega tahtnud, et keegi mu nukke puutuks. Olin teistel tüdrukutel külas käies täielikke õudusi näinud - Barbie-nukke, kelle juuksed olid maha lõigatud või näod vildikatega ära soditud. Üks asi, mille koolis selgeks sain, oli teadmine, et laste omavaheline dünaamika võis päris segaseks minna. Iga nunnu mänguväljakustseeni taga toimus tegelikult pidev liitude ja hierarhiate türannia. Olid emamesilased, kiusajad ja järgijad. Ma polnud küll häbelik laps, kuid taipasin, et väljaspool kooli pole mul rohkem segadusi vaja. Selle asemel panin kogu energia omaloodud mängualauniversumisse. Kui Craig julges kas või ühte klotsi liigutada, hakkasin lihtsalt kisama. Mul polnud tol ajal ka tema löömisega probleemi - paremsirge otse selga. Oli selge, et nukud ja klotsid vajasid oma elu elamiseks just mind ning ma hoolitsesin nende eest agaralt, ise üht kriisi teise järel läbi mängides. Jälgisin oma jumalikkuses nende kasvamisi ja kannatusi. (lk 32-33)


  • Ebauskude kujunemist on raske täpselt määratleda. Selle üle vaidlevad nii folkloristid kui ka antropoloogid. Näiteks ebausku, mille kohaselt tuleb halva vältimiseks puitu katsuda, seostatakse iidsete paganlike rituaalidega. Arvatakse, et meie esivanemad koputasid puudele, et neis elavatelt vaimudelt ja jumalatelt teenet paluda. Kommet seostatakse ka Kristuse löömisega puidust ristile. Briti folklorist Steve Roud väidab aga oma raamatus "The Lore of the Playground", et praktika pärineb 19. sajandi lastemängust "Tiggy Touchwood". Küllap mäletavad paljud eesti lapsedki, et kui katsusid puud või posti ja hüüdsid "uka-uka, mina prii", ei saanud sind enam ukakaks lüüa.


  • Mul on nagu väikelapse mõtlemine, et kui näen midagi põnevat, siis jätan eelmise tegevuse pooleli. See on mäng. Brikolaaži vastand on ka insenerimõtlemine, kus on selge kalkulatsioon ja plaan. Brikolaaž on juhuslik ja kõrvalekalduv ning võib-olla ei viigi kuhugi. Ringiliikumine.
  • Oleks võimalus täiel rinnal mängida, siis täiel rinnal ka pühenduks mängule, aga elu toob kitsendusi. Olengi kahe vahele jäänud, nagu mainisid – natuke romantiline ja natuke traagiline.
  • Teadustöid jagatakse kvalitatiivseteks ja kvantitatiivseteks. Viimane neist opereerib arvude ja mõõtudega. Mul on käivitajaks tihti just kogus, kui midagi on palju, siis tekkivad mingid rütmid. Üksiku asja habrast ilu ma ei märka. Kordus ja süsteemialged on paljudest elementidest, selline klotsimäng tundub arusaadavam ja paneb otsima.
  • Laste jaoks on käegakatsutavatest esemetest millegi tegemine loomulik ja tavaline, kõik on võrdsed mängumaterjalid. Eks ka seda maailma püütakse ette disainida, aga vaba mänguvõimalust ja kulgemist pakuvad just juhuslikud esemed. [---] Vanemate roll on mitte halvustada, eemale lükata. Lapse maailmas on võimalik kõike muuta millekski muuks.
  • Täiskasvanute maailmas pole asjad isetud ja eesmärgivabad kogemisobjektid nagu lastel, vaid nendega kaasneb teadmine asjade väärtusest ja väärtusetusest, kaasas käib hinnanguline hierarhia. Kenad ja värvilised pakkematerjalid ja nende huvitavad tekstuurid, neist tekkiv vaba ja lapselik mäng asub nüüd väärtusskaala madalaimas astmes, seal, mida nimetatakse üldistavalt prügiks.

Luule

[muuda]

Ju päikese kiired on längu
ja kuldavad kooljaputki.
Oh mere rohelist mängu!
See kõlab kui naer ja nuttki.

  • Marie Under, "Leek kustus", rmt: "Uneretk", 1968, lk 22


milline lootusrikas mäng
elu enda mudel
kui oled piisavalt kiire
kui topid kõik tühikud ideaalselt täis
siis rida haihtub
üks mure tõeliselt vähem

Film

[muuda]
  • [Kirk:] "Mida keerukam mõistus, seda suurem on vajadus mängu lihtsuse järele."
"The more complex the mind, the greater the need for the simplicity of play."

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel