Mine sisu juurde

Tähestik

Allikas: Vikitsitaadid
Fanny Geefs (1807–1883), "Lugemistund", s.d.

Luule

[muuda]

[Koduõpetaja Farhadile:]
"Ei tulla või sinust teadjat meest,
kui sa õppust ei alusta a-st ja b-st:

a-ga seostub "alam" — sinu asukoht,
aga b on "bala" — õnnetus, oht."

Vaat niiviisi alustas õpetust tark —
kohe õppust võttiski poisike tark.

Tegi isale kingi nii toredat laadi,
et mängeldes õppis selgeks abdžaadi.

Abdžaad teda aitas, nõnda et võis ta
araabia tähti ja arvusid mõista.

Proosa

[muuda]
  • Mäletan, kuidas ma kord Briti Muuseumi läksin, et lugeda midagi ühest kergemakujulisest haigusest, vist heinapalavikust, mida parasjagu põdesin. Sain raamatu ja vaatasin järele, mis mind huvitas; siis aga, ei tea isegi miks, pöörasin hajameelselt lehte ja hakkasin ajaviiteks teisi haigusi uurima. /---/ Jõudsin tüüfuseni, lugesin sümptomitest, sain teada, et mul on tüüfus, oli nähtavasti olnud juba mitu kuud, ilma et ise oleksin teadnudki. Tundsin huvi, mis mul veel võib olla. Leidsin tantstõve, ja nagu olingi arvanud, kannatasin ka selle all. Minu juhtum hakkas mind huvitama, otsustasin sellesse igakülgselt süveneda ja alustasin tähestiku järjekorras otsast peale. /---/ Kohusetundlikult uurisin läbi kogu tähestiku ning ainus haigus, mida mul ilmselt ei olnud, oli põlvekedra paistetus.


  • B on tähestiku amm. (lk 16)
  • T on tähestiku vasar. (lk 22)
  • ü on kaks siiami i-d. (lk 24)
  • Kirjutusmasinates naeravad tähestiku valehambad. (lk 26)
  • L annab järgnevale tähele jalaga. (lk 26)
  • i on tähestiku pöialpoiss. (lk 30)
  • õ on vurrudega o. (lk 49)
  • "q" on "p", kes tuleb jalutamast. (lk 53)


  • Appi tuli tema keelteoskus: koolis oli ta õppinud kolme-nelja teadusekeelt, elu- jä rännuteil aga mõningal määral kokku puutunud tubli poole tosina erineva rahvaliku keelemurdega. Ta oli sageli kahetsenud, et peab seda ülearust sõnapagasit kaasa vedama: teada tõe või õigluse mõiste hääldust ja kirjutusviisi kümnes-kaheteistkümnes keeles tundus talle kuidagi groteskne. Tarbetust risust sai ajaviide: ta koostas sõnaloendeid, grupeeris, võrdles alfabeete ja grammatikareegleid. Mitu päeva jändas ta loogilise keele projektiga: see keel pidi olema täpne nagu muusika noodistus ja suuteline väljendama kindla korra kohaselt kõikvõimalikke nähtusi.
  • Marguerite Yourcenar, "Opus nigrum". Tõlkinud Merike Riives. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, lk 208


  • Need olid seltskondlikud päevad: ta tutvus nimepidi neljakümne-viiekümne neegriga, nende vaadete ja kommetega, nende käekäiguga minevikus; ta rõõmustas ja kurvastas koos nendega ning tal hakkas sellest parem. Üks neist õpetas talle tähestikku, teine õmblemist. Nad kõik püüdsid talle õpetada, mida tähendab ärgata koidikul ja otsustada, mida päeval teha.
    • Toni Morrison, "Armas". Tõlkinud Kalevi Kvell ja Krista Kaer. Varrak, 1997


  • Kui lausehaaval tõlkides jõudsin Gutslaffi väga originaalsete mõteteni, et eesti keele häälikute kirjapanemiseks võiks palju sobivam olla kreeka tähestik; et eesti käändesüsteemi aitab mõista heebrea keele grammatika; et eesti keele mõistmine on hinge­õndsuse küsimus nii jutlustajale kui eesti talupojale, siis avaneski mu ees uks ukse järel XVII sajandi maailma tervik selle tunnetuslikus hasartsuses — nagu olen tagantjärele aru saanud —, mis näitas, mida kõike on vaja juurde õppida.
Vikipeedias leidub artikkel