Mine sisu juurde

Loovus

Allikas: Vikitsitaadid
Danica Veselinović, "Loominguline kaos" (2017)

Proosa

[muuda]
  • Viha ilmselt suurendab inimese loovust. Muidu oleks ju arukam hoopis armastada.
    • Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 57


  • See, mis filosoofiat steriliseerib, on just loomishirm, konformism, skolastika. Me kohaneme tahes-tahtmata suurte mudelitega, unustades, et see, milles seisneb nende mudelite "suurus", on loomejulgus, vabadus, kohanematus. Me võiksime võtta endale eeskuju, aimata järele loovust, vabadus- ja iseseisvusihku, mida tema teos meile sajandite tagant lakkamatult kisendab. Meie aga aimame järele tema süsteemi, loomise raame, surnud vorme, selle asemel et imiteerida elavat tegu, mis selle lõi.
    • Mircea Eliade, "Kogemata avastatud tõdedest", tlk Riina Jesmin, LR 32-33 2002, lk 64


  • Loovus varieerub pöördvõrdeliselt kokkade arvuga, kes on puljongi keetmise juures ametis.
    • FITZ-GIBBONI SEADUS, rmt: Arthur Bloch, "Murphy seadus", tlk Toomas Niit, LR 40/1982, lk 46


  • Kõige üldisemas plaanis on rahvus kujund, kujutlus, mis haarab mingit osa inimkonna liikmeist ja ühendab nad omaette tervikuks. Rahvuse liikmele on antud võimalus ühelt poolt individualiseeruda mõõtmatust kirevast inimkonnast, teiselt poolt identifitseeruda ühe konkreetse ja tuttavliku osaga sellestsamast inimmerest. Kohtame kahte märksõna — individualiteet ja identiteet —, mis on teatavasti üldtunnustatud vaimse, loova persooni eeldused. Rahvuses, rahvustundes peitub loovuse alge. Kui see kujutlus või tunne on liiga nõrk, intensiivsusetu, siis muutub ka inimene marginaalseks või ahtraks. (Tõsi, räägitakse ka nendest, kes on võidelnud inimkonna õnne nimel, pühendanud end kõigile rahvastele, aga millegipärast nimetatakse neid sealsamas mõne kindla rahvuse suurteks poegadeks!) Muidugi võidakse küsida, miks ei ole siis maailmas niisama palju kunstiteoste autoreid, kui on rahvuste liikmeid. Ent rahvuslik loovus on palju laiem mõiste ja hõlmab kõiki eluavaldusi. Tugeva loodusliku individualiteedi ja identiteediga inimene on ühtviisi loov nii lõuendi ees kui ka sepikojas ja põllulapil. Rahvusesse kuulumine annab kõigile tema tegudele vaimse motivatsiooni.
    • Toomas Haug, "Sajandipikkune palve", Vikerkaar 2/1988, lk 85-86



  • "Me läksime natuke hoogu," ütles Niiske. "Me hakkasime natuke liiga loovalt mõtlema. Me tahtsime, et mangustid kirjakastides sigiksid, et nad hoiaksid ohjes madusid..."
Isand Vetinari ei öelnud midagi.
"Ee... kelle, ma tunnistan seda, me tõime kirjakastidesse, et nad vähendaksid kärnkonnade arvu..."
Isand Vetinari kordas end.
"Ee... ja need - tõsi ta on - panid meie töötajad kirjakastidesse, et nälkjate vastu võidelda..."
Isand Vetinari säilitas vaikimise.
"Ee... Aga nälkjad, pean ma ütlema, et olla meie vastu aus, said kirjakastidesse ise, nad tulid margiliimi sööma," lõpetas Niiske, avastades, et talle kipub naerupugin peale.
"Noh, vähemalt säästeti teid nälkjate viimisest kirjakastidesse," märkis isand Vetinari heatujuliselt. "Teie jutu järgi paistab tegu olevat juhtumiga, kus külma loogika asemel oleks tulnud kasutada kainet mõistust - sellises koguses, mida on näiteks tavalisel kanal."


  • ... keele kreatiivsus ning info säilitamine on kaks erinevat asja - nende vaheldumist ja dünaamikat võib eristada koguni kultuuride või ajajärkude mõttes. Kreatiivne periood (koodiplahvatus) osutub kõlbmatuks info säilitajana. Inimkultuurid ei saa olla ülemäära kreatiivsed, sest ilma stabiilse kollektiivteadvuseta ei saaks nad eksisteerida. Teiste sõnadega - meie geniaalsust piiravad loodusseadused, vastasel korral ei saaks meid lihtsalt olemas olla. Stabiilsus on olulisem kui loovus, see viimane on inimteadvuse evolutsioonis pigem maitseaineks.


  • Igavene lapsemeelsus on loomise allikas ja seda ei tohi ära kaotada. Loovus on lapsemeelne tahtmine midagi hoopis teisiti, tagurpidi, lusti ja rõõmuga teha, mitte rutiinis rügada. Nagu täiskasvanu seda teeb. Neil on ainult mured ja probleemid. Täis. Kasvanu. Oi, kui õudne sõna.
    • Aili Vint, intervjuu: Verni Leivak, "Aili Vint ja tema värviline kuma", Postimees, 29. mai 2010


  • Tihti tudengid küsisid: mis pärast kooli saab, kuhu ma tööle lähen? Sellised praktilised küsimused, mis tänapäeval on väga olulised. Tudengid, kes praegu tulevad, küsivadki kohe, et mis ma pärast tegema hakkan. Kuldkepil oli aga hoiak, et sa pead olema nii hea, et sind kutsutakse. Tänapäeval on seda tudengiteni viia muidugi keeruline, sest kõigepealt hakkab ettevõtluskursus ja siis müügikursus – aga mida sa müüd? Küllap on see oluline, aga majanduslikes kategooriates mõtlemine suretab sisemist loovust. See võtab kunstnikult juuretunnetuse. Sa pead vaatama iseendasse ja seal peegeldub maailm.


  • Esimest ja viimast korda olen miilitsa poolt tagaotsitav olnud kaheksakümnendatel. Mammi pani lastelastega plehku ega pidanud oluliseks mu vanemaid teavitada. Eks meile meeldisid rohkem Mammi juures Narva linnas aega veeta. Seal oli vähem keelde ja rohkem ruumi loomingulisusele. Ka vabakasvatusele. Minu isale põhjustas see tihti meelehärmi, aga harva julges ta end selles osas väljendada, sest Mammit välja vihastada ei tahtnud keegi.
  • Kertu Jukkum, "Ma naeran, et ma nutan", 2020, lk 194




Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Loovus&oldid=131638"